Üldiselt tutt-tihast lehtmetsades ega asulates ei kohta, kuna linnud on paiksed ning ei kipu oma tavalisest elupaigast lahkuma. Selle tõttu pole liik läänesaarte metsadesse veel jõudnud, kuigi linnud on Mandri- Eestis lausaliselt levinud. Neile ei sobi teiste tihastega toidu jagamine, nad eelistavad maapinna alt välja nokitud seemneid. Talve tulekul koguneb tutt-tihane koos põhjatihase ja musttihasega segasalkadesse. Nendega koos on vahel rasvatihased, pöialpoisid, porrid ning harva ka sabatihased. Mõnikord satub nende salkadesse üksik suur- või väike-kirjurähn ning aeg-ajalt liituvad sügisel tihastega siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ning teisedki laululinnud. Kevadeks on salgad märgatavalt hõrenenud, lindude lahknemise/lahkumise ja hukkumise tõttu. Tutt-tihased pesitsevad aprillis, selle tõttu on nad märtsi lõpuks lahkunud igasugustest salkadest
sissetungijale. Territooriumikäitumise eesmärgiks on kaitsta konkurentide eest mingeid hädavajalikke ressursse. Kaitse alla võetakse erinevad territooriumid: paarumiseks vajalikud veelombid, pesaõõnsused, seal leiduv toit või järglased mis ongi ressursid. Parim käitumine on selline, mis antud tingimustes kõige rohkem ära tasub. Paljud loomad (rasvatihased, metsakuklased) kaitsevad teatud piiratud alasid ehk territooriume, kus vajalikud ressursid paiknevad. Teised valvavadki vaid ressursse, raiskamata jõudu terve territooriumi kaitse peale. Nii valvab sebra oma joogikohta, vesikirp paaritatud emast, koer oma konti. Ressursside jaotusviisi, kus ühed konkurendid (tugevamad ja konkurentsivõimelisemad) haaravad omale osa maa-aladest või
Toiduks on: Must lagipea ja kurgualune, punane rind. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses . Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. Kollane kõhualune. Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena. Üks rasvatihasepaar koos poegadega sööb aastas 75 kg mitmesuguseid putukaid, kellest valdav osa on kahjurid. Helesinine lagipea ja ülapool. Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem. Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. On teada, et sinitihasepaar kandis päeva jooksul poegadele toitu 651 korral! Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest.
varasemaks o Samas rasvatihaste pesitsemise alustamise aeg pole oluliselt muutunud o Seega kliima soojenedes on toidurohkuse periood nihkunud lähemale pesitsemise algusperioodile ja see ei ühti rasvatihaste ajastamisele · Valearvestuse põhjused o Munemise algust piiravad faktorid pole nihkunud (küll on toiduaeg nihkunud) Nt Hollandis toituvad rasvatihased peamiselt lehistel ja kaskedel, mille lehtede areng pole eriti muutunud, samas tamme puhul on see oluliselt muutnud tamm on põhiline röövikpuu Sigimise algus piiravad ka füsioloogilised protsessid -lind peab pesitsuse alguses olema piisavas konditsioonis (hormoonid, küpsus jne) o Munemise alustamist limiteerivad faktorid ei pruugi olla muutunud sama moodi kui toidurohkuseperiood
Talvel toitub iseloomulikult segasalkades, kus on koos erinevat liiki tihased, puukoristajad, porrid ja pöialpoisid. Kõik need liigid saavad salgas tegutsemisest kasu, kuna suudavad nii kergemini vältida vaenlaste rünnakuid. Kuid rasvatihastel on taoline rühmas toitumine eriti kasulik. Seal käitub ta pesuehtsa tänavakaagina, varastades või vahel isegi röövides teistelt liikidelt toidupalu. Pereelu. Alates jaanuarist hakkavad rasvatihased laulu abil territooriume hõivama. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind, kuid pesa ehitavad kaasad koos. Pesa ehitatakse sobivatesse puuõõnsusesse või pesakasti. Rasvatihane on monogaamne, kuid üleaisaloomine on neil loomuses. Selletõttu üritab isaslind teatud perioodil päevasel ajal võimalikult pidevalt emaslindu saata. Ja kui hästi läheb, siis on aprillis munetud kurnas olevad 713, maksimaalselt 18 muna ja neist kooruvad pojad tema järeltulijad.
--- 103 Ökoloogiline püramiid Uuri püramiide ja lahenda ülesanded. Vaata lk 91, kuidas arvutada biomassi. Ülesanne 1 Püramiidi kirjeldus: 3., kõrgeim aste lõvid; 2., keskmine aste sebrad; 1., madalaim aste taimed. a) Kui palju taimi peavad sööma sebrad, et nende biomass suureneks 40 kg võrra? b) Kui palju suureneb lõvide biomass, kes on söönud ära 40 kg sebraliha? Ülesanne 2 Püramiidi kirjeldus: 4., kõrgeim aste raudkullid; 3. aste rasvatihased; 2. aste mardikad; 1., madalaim aste tamm. a) Leia, kui suur on mardikate biomass, mis võimaldaks rasvatihastest toituvate raudkullide biomassi suurendamist 300 grammi võrra. Kuidas taimed üksteist mõjutavad? Õpilased uurisid, kuidas mõjutab konkurents taimede arengut. Nad külvasid kolme samasugusesse külvikasti eri arvu lilleseemneid. Esimesse potti külvati 30 seemet, teise 20 ja kolmandasse 10. Nad paigutasid kastid ühesugustesse tingimustesse ja kastsid kõiki ühtviisi
annaabi.ee 
