alkoholism) ja toitumishäired. 2. Süsteemsed lipidoosid seotud rasva ainevahetusest reguleerivate ensüümide pärilike kahjustustega. Mesenhümaalsed rasvdüstroofiad Lipiidide ladestumise häired rasvadepoodes, veresoonte seintes ja organitevahelises sidekoes. 1. Neutraalrasva ainevahetushäirete alla kuulub: Üldine rasvumus ehk rasvtõbi esineb rasvahulga tunduv tõus kõigis rasvadepoodes, ka seal, kus seda on suhteliselt vähe(süda, lihased). Liigne rasvahulk koormab elundite tööd, eriti südant. Südame rasvumine võib olla südamepuudulikkuse tekke aluseks Lipomatoos rasvahulga kohalik rohkenemine (nt rasvkoe sõlmekeste teke lümfisõlmedes) 2. Kolesterooli ainevahetuse häired Võivad olla ateroskleroosi tekke aluseks, kus arterite seina ladestub kolesterool, beetalipoproteiinid ja vereplasma valgud. SÜSIVESINIKDÜSTROOFIAD Seotud ainevahetushäiretega. Eristatakse erinevaid süsivesikdüstroofiate like.
Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla30 %),tursk, lest tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. · Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3 = rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% ja annab 145 kalorit, aga 50 g. kartulikrõpsu annab 60 % rasva ja 795 kalorit. Taimset rasva on palju päevalilleseemnetes, avokaados, pähklites. Sportlased peavad ka vältima kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, milleks on loomne toit ( maks, munakollane jt.). Toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. Päevas.
Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla 30 %),tursk, lest, tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3= rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% rasva ja annab 145 kalorit, aga 50 g kartulikrõpse annab 60 % rasva ja 795 kalorit. Taimset rasva on palju päevalilleseemnetes, avokaados, pähklites. Sportlased peavad ka vältima kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, milleks on loomne toit ( maks, munakollane jt.). Toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg päevas.
Teine võimalus on elusatel lammastel lihajõudlust hinnata kaalumise teel. Hea võimalus prognoosida kehamassi suuruse järgi liha kvaliteeti. Täiskasvanud ute tapasaagis on u 50%. Lihakehas on täiskasvanud loomal rasva 30%, valku 17%. Täiskasvanud looma liha on rasvane ja madalakvaliteediline. Tallel on samuti kehamass liha kvaliteedi prognoosimisel kasutusel. Lammas on loom, kelle liha rasvasisaldus sõltub tihedalt kehamassist. Kuni 40 kg rasvahulk tõuseb, aga ühtlaselt ja mitte kiiresti. Kui lammas on üle 40 kg raskune, hakkab ka rasva rohkem tekkima järsult. Optimaalne tapaeelne kehamass sõltub turgudest. Nt Aasia turgudel tahetakse rasvasemat liha, aga Euroopas tahetakse madalama rasvasisaldusega liha. Tapaeelseks kehamassiks Eestis oleks maksimaalselt 40-45 kg. Sellises vanuses loomadel on rasva 17% valku 17%, mistõttu liha kvaliteet on kõrgem. Kerged talled (3-3,5 kuu vanune) neil on u 8% rasva ja valku 17%
olekust ja termilisest töötlemisest, *erinevate toiduainete koos ja eraldi tarbimisest. 10. Rasva osa erineva spordialadega tegelejate toidus. Asendamatud rasvhapped. Kolesterool. Letsitiin. Lipiidne peroksüdatsioon. Antioksüdandid. Soovitavad ja mittesoovitavad toidurasvad Inimese keha võimalused rasvade ladestam on oluliselt suuremad kui SV-te talletamiseks glökogeeni näol. Funktsionaalses mõttes jaguneb organismi märkimisväärne rasvahulk kaheks osaks varurasvaks ja struktuurrasvaks. Varurasv mood suurima energiavaru inimese kehas, on paigutatud peamiselt nahaalusesse piirkonda ja siseelundite ümbrusesse. Asendamatud rasvhapped (linool- ja alfe-linoleenhape) on polüküllastamata rasvhapped, mida organism peab kindlasti toiduga saama, sest ei suuda neid ise sünteesida. Need mõjutavad kasvamist, naha omadusi ning silmade ja närvide talitlust.linool- ja alfa-linoleenhappe vahendusel on organism võimeline sünteesima teisi
annaabi.ee 
