Tervishoiu tähtsus suurenes, lähtuvalt keskkonna teadvustamisest. Geneetika jaotas haigused dominantseteks, retsessiivseteks ja päriliku eelsoodumusega haigusteks. Seletati hemofiilia ja daltonismi pärandumismehhanism. Arenes meditsiinigeneetika ja prenataalne diagnostika. Lamarcki õpetus aitas kaasa hügieeni ja kehakultuuri arenemisele. 35. Evolutsiooniteooria ja rassism Evolutsiooniteooria seos rassismiga: Evolutsiooni teooriast lähtus rassiteadus ning sellel parasiteerinud rassism Indiviidide ja inimrühmade ühiskondlikkuse struktuuri paigutamine Evolutsiooniteooriast lähtus rekapitulatsiooniteooria (primitiivsete kultuuride areng on eurooplaste kiviaja tasemel) 36. Gregor Mendel Gregor Mendel – tšehhi munk, keda peetakse geneetika loojaks. Mendel avastas tunnuste lahknemise ja kombineerumise statistilised seaduspärasused hübriidide järglaskonnas. Ta sõnastas diskreetsete ja
rakendusantropoloogia küsimused, millel on tähtsus meditsiinis, pedagoogika ja kehalise kasvatuse alal, õigusteaduses ja tööstuses, rõivaste ja jalatsite valmistamisel, kutsevalikul jm. Olenevalt kitsamast probleemistikust käsitatakse antropoloogiat omaette harudena sageli antropogeneesi ja inimese morfoloogiat. Eriantropoloogia lähtub inimese uurimisel süstemaatilistest, etnilistest ja peamiselt regionaalsetest rühmitustest. Ta tuumikuks on rassiteadus ehk etniline antropoloogia . Antropoloogilistel uuringutel rakendatakse põhiliselt kahesuguseid meetodeid: kirjeldamist, vaatlusi ja mõõtmisi antropomeetria. Kirjeldatakse värvusetunnuseid, pea, kolju, näo, nina, keha kuju jne, kasutades sealjuures tihti ka fotograafia abi. Mõõtmise teel määratakse elusatel inimestel, laipadel, väljakaevatud luustikel, eriti koljudel eri osade suurus ja proportsioonid, füsioloogilised iseärasused jms
inimeste üksiktunnuseid ning nende arengutaset, individuaalset varieeruvust, ke- haosade proportsioone, tunnuste seoseid (korrelatsioone) ja seaduspärasusi. üld- a peamised uurimismetoodikad on antropomeetria ja antroposkoopia, rakenda- takse ka fotograafiat. Traditsioonilised harud on: • antropogenees, • paleo-a, • somatoloogia, • rassiteadus, • . . . aga ka dermatoglüüfika, • antropoloogiline odontoloogia (hambauurimine), • seroloogia (vererühmade uurimine) • primatoloogia (võrdlus teistega) Eri-a-d on meditsiiniline, ealine (pedagoogiline), spordi- ja tööstus-a. A tekkis iseseisva teadusena 19.saj keskel, rajajaks peetakse P. Brocad. [1] Tänapäeval on A mõiste laienenud, eeltoodud kirjeldus sobib rohkem füüsilisele antropoloogiale.
saksa keelt ja elavad saksa kultuuriruumis. Neil on ,,võõras veri" = päritolu ja religioon ning neil on omamoodi ajalugu. Saksa juudid pole ,,õiged" sakslased. Neid oleks vaja välja tõrjuda, kuna nad võivad ,,mürgitada" ehtsa saksa vaimu. Saksa rahvuskonservatiivid on juudivastase hoiakuga. Weimari Saksamaa pole ,,õige", rahvuslik Saksamaa. V. (Pseudo) ,,teaduslik" seletus: rassiteadus. Eksisteerib omaette alaväärne juudirass, mis tähendab ohtu puhtale ,,aaria" verele. Juutide kahjulikud omadused: nad olevat ebamoraalsed, haiglase psüühikaga, ahned ja ebausaldusväärsed. Weimari Vabariik on ,,juudi vaimsusega" riik. NSDAP eesmärk oli puhastada Saksamaa juudi ,,saastast" (segaabielude keelamine jne). VI. I Maailmasõda ja kriisiaastate vaimne mõju: inimesed on ära harjunud vägivallaga
Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Evolutsiooniõpetuse areng andis sellisele maailmavaatele ainult jõudu juurde. Kehaehitus, nii rassilise, soolise kui vanuselise dimorfismi ilmingud, oli oluline vahend indiviidide ja inimrühmade ühiskondlikkusse struktuuri paigutamisel. Evolutsiooniteooria (19. sajandil) pani rassimi oma aja teaduskonteksti inimene on ahvist arenenud, kusjuures mõned inimtüübid oleksid mööda Olemise Ahelat justkui rohkem liikunud. RASSITEADUS Inimrassid kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Rassi mõiste on seniajani küllaltki segane. Rass kui tüüp, rass kui laiem geograafiline ühik (kolm suurrassi), rass kui zooloogiline alamliik, rass kui etniline (keeleline, kultuuriline) ühik. Läänemaailmas võiks tänapäeval rassi mõiste tähendada mingit sotsiaalselt defineeritavat rühma laiema ja keerukama ühiskondliku struktuuri sees
annaabi.ee 
