Ka töömeetodid kasvatustöö on samad. Seega on palju ühist põhjustes, sihtides ning abinõudes. (Kalling, ,,Karskustöö...") Pärast ajakirja ,,Tulev Eesti" sulgemist 1926. a sai peamiseks eugeenikaalaste kirjutiste avaldamise kohaks ajakiri Eesti Arst. EUGEENIKA OLI POPULAARNE KOGU MAAILMAS Peab märkima, et eugeenika oli 20. sajandi alguses kogu Euroopas ja ka Ameerika Ühendriikides populaarne ning Saksamaa polnud ainus riik, kes rassipuhtust propageeris. Nii et Eesti võttis omaks muus maailmas sündinud ,,eesrindlikud" teadusideed. Tõsi, nii koledate asjadeni nii kui natsi-Saksamaa, teised riigid siiski ei jõudnud. N-ö ,,mitte-kõlbulike" 4 kodanike sundsteriliseerimine muutus vahepeal aga üsna tavaliseks ja Eesti oli siin päris esirinnas.
vastuoluline. Määrati põllumeestele müüginormid, sakslased ei tahtnud tagastada nõukogude võimu poolt riigistatud varasid endistele omanikele, elatustase langes ja eriti raske oli linnaelanikel, sest toidu- ja tarbeesemetega varustati neid ainult ostulubade alusel. Sel ajal hukati umbes 7800 eesti elanikku, enamik neist oli eestlased. Natsid hakkasid ellu teostama oma repressiooni ning genotsiidi. Nad tegutsesid oma rassipoliitika järgi, mis nõudis täielikku rassipuhtust, ennekõike juutide ja mustlaste massilist hävitamist. Kuna käis sõda, siis juhtus nii, et eestlased sattusid pahatihti sõdima nii Vene kui ka Saksa riigi poolele. Ehk siis võis juhtuda nii, et näiteks keegi värvati sundmobilisatsiooni käigus Saksa armeesse Eesti SS leegioni, ning selle inimese tuttav näiteks värvati Vene armee alla. Paljud aga ei tahtnud sellist segadust ja põgenesid soome. Nii
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
suuremad kui patsiendi ees. Surmamismeetodeiks saavad mürgi annustamine ning näljutamine. Üldse tapeti sakslaste poolt Euroopas umbkaudu 275 000 vaimuhaiget. Nn ,,eutanaasia", sündinud küll eugeenilise praktika raames, oli siiski pigem majandusliku kaalutluse väljendus. Biologiseeritud mõtte tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed avaldusid ,,alaväärsete" steriliseerimispraktikas, Saksamaal ka komplekses seadusandluses (nn Nürnbergi Seadused), mis käsitlesid rassipuhtust (segaabielusid) jne. Kavade kohaselt peeti vajalikuks steriliseerida riigis eeldatavalt elavad 200 000 pärilikult nõdrameelset, 80 000 skisofreenikut, 20 000 maniakaal-depressiivset patsienti, 60 000 langetõbist, 600 Huntingtoni tõve põdejat, 4000 pärilikult pimedat ja 16 000 kurti, 20 000 oluliste kehaliste väärarenditega inimest ning 10 000 pärilikult alkoholismi põdejat. 1933. a kehtestatud steriliseerimisseaduse alusel steriliseeriti Saksamaal ligikaudu 350 000 inimest,
suuremad kui patsiendi ees. Surmamismeetodeiks saavad mürgi annustamine ning näljutamine. Üdse tapeti sakslaste poolt Euroopas umbkaudu 275 000 vaimuhaiget. Nn ,,eutanaasia", sündinud küll eugeenilise praktika raames, oli siiski pigem majandusliku kaalutluse väljendus. Biologiseeritud mõtte tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed avaldusid ,,alaväärsete" steriliseerimispraktikas, Saksamaal ka komplekses seadusandluses (nn Nürnbergi Seadused), mis käsitlesid rassipuhtust (segaabielusid) jne. Kavade kohaselt peeti vajalikuks steriliseerida riigis eeldatavalt elavad 200 000 pärilikult nõdrameelset, 80 000 skisofreenikut, 20 000 maniakaal-depressiivset patsienti, 60 000 langetõbist, 600 Huntingtoni tõve põdejat, 4000 pärilikult pimedat ja 16 000 kurti, 20 000 oluliste kehaliste väärarenditega inimest ning 10 000 pärikult alkoholismi põdejat. 1933. a kehtestatud steriliseerimiseaduse alusel steriliseeriti Saksamaal ligikaudu 350 000 inimest,