8. Aitab parandada peenmotoorikat 9. Aitab parandada suhtlemist teiste lastega, kui puzzlet pannakse kokku koos Mida peaks arvestama puzzle ostmisel? · Vastavust vanusele · Materjal · Puzzle tüüp · Tuleb mõelda, mis oskusi läbi puzzle kokkupanemise tahaks lapses arendada · Puzzle teema vastavus lapse huvidele Puzzle lapsepõlves ja praegu Puzzle on selline mänguasi, mida võivad kokku panna lapsed kui ka täiskasvanud, kuna neid on nii palju erinevaid variante ja erinevates raskusastmetes. Meie oleme lapsepõlves väga palju aega veetnud puzzle'sid kokku pannes. Oleme kokku puutunud puzzledega ka peale lapsepõlve. Kasutatud materjal · Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: EKK trükikoda · en.wikipedia.org · www.examiner.com · http://sensoryedge.hubpages.com/hub/Educational-Toys-for-Kids- The-Benefits-of-Puzzles Aitäh!
Harry Chugan, lasteneuroloog) Väärkohtlemine- on piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine. Ebakindlus võib halvata mõtlemis-, mõistmis-ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii vastupanu kui ka enesehinnang. Klassifikatsioon- on süsteem, milles liigitamine või rühmitamine on kooskõlas jaotamise aluseks võetud olulisele tunnusele. Väärkohtlemisliigid omakorda rühmitatakse vormidesse. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise vormidena võib välja tuua füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, majanduslik, psühholoogiline väärkohtlemine ja hooletussejätmine. Esinemist raskusastmetena saab jagada kerged, mõõduka raskusega, väga rasked ja eluohtlikud väärkohtlemise aktid. Lähisuhetevägivalla võib liigitada ekspressiivseks ja instrumentaalseks. Vaimse –ja psüühilise väärkohtlemise tunnused
Lapse õiguste konventsioon. Tallinn: Lastekaitse Liit. 2000. lk 10. 2 Sealsamas, lk 11. 3 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 12. 4 Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO. 2000. lk 39. vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi" 5. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise vormidena võib välja tuua füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, psühholoogiline väärkohtlemine ja hooletussejätmine (vaata Lisa nr16). Esinemist raskusastmetena saab jagada kerged, mõõduka raskusega, väga rasked ja eluohtlikud väärkohtlemise aktid7. Riskiteguritest lähtuvad teoreetilised mudelid Erinevate riskitegurite mudelite järgi võib järeldada, et väärkohtlemise põhjused võivad olla
• Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed Üldised probleemid, mis avalduvad kahjustatud arenguga lastel erivajaduste liikide kaupa erinevates kombinatsioonides ning raskusastmetes, on: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteeluhäired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus (Strebeleva, 2001). Spetsiifilised probleemid sõltuvad erivajaduste liigist ja arengukeskkonnast, lapse arengu valdkonnad (kognitiivne, kommunikatiivne, sotsiaalne, motoorne ja eneseteeninduse areng) on häiritud erineval määral. Vt. erivajaduste liikide kaupa Häidkind & Kuusik, 2009. ARENGUKESKKOND
Tänu meistrivõistluste loomisele on harrastajatel tekkinud suurem motivatsioon tegeleda treeningutega, kuna enamustel on siht võistelda neile mõeldud meistrivõistlustel ning antud juhul on tegu ka neile kõige tähtsamate võistlustega. Uuringu põhjal võib välja tuua mõned peamised lahendused spetsialistide hinnangul, kes harrastajatega kokku puutuvad: Harrastajad võiksid oma mõtted kokku koguda ning koos välja mõelda, millistes raskusastmetes oleks harrastaja klassi loomine vajalik ning vajadusel korraldajatega oma mõtteid arutada ning võimalusel ka korralduslikul poolel abiks olla, leides sponsoreid. Harrastajate klassi sisse toomine võistlustel võib olla kulukas ning aeganõudev, seda eriti koolisõiduvõistlustel, kus ühe skeemi pikkuseks on kergemates klassides 4-5 minutit. Kuid spetsialistid leiavad, et harrastajate klassi sisse
teab ja oskab kirjeldada peatraumale ja ajutraumale omaseid sümptomeid; teab, milliste kaasnevate vigastustega tuleb pea- ja ajutrauma korral arvestada; oskab kirjeldada, millised tegevused olenevalt peatraumast või ajutrauma raskusets on esmatähtsusega ja kuidas anda haiglaeelset erakorralist abi; teab, milliseid ravimeid pea- ja ajutrauma korral kasutatakse. Üldine sissejuhatus Peatraumasid, sh ajutraumasid, esineb kõigis raskusastmetes alates kergest peapõrutusest kuni surmani. Peatraumad jaotatakse koljutraumadeks ja ajutraumadeks. Kuni 40-aastaste liiklusõnnetusohvrite surmajuhtumitest üle poole on põhjustatud ajutraumast. Joonis 34.1. Peaaju piirkonnad 479 Põhisümptom: teadvusetus Umbes 50%-l kõigist ajutraumadest tekib juba õnnetuse hetkel rakukahjustus. Kuid see ei määra ära lõplikku vigastuse ulatust. Esmane kahjustus vallandab dünaamilise protsessi, mis määrab ära
annaabi.ee 
