kõvadus Karastamin 550 - 19 e Loomulik 440 20 - 70 Lennukikonstruktsi vanandami ooni ne raskkoormatud osad ja muu tehnika Kunstlik 400-480 130 0,5 40 Lennukikonstruktsi vanandami ooni ne raskkoormatud
maatriksist ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. Käesoleval ajal valmistab tööstus erinevaid plastkomposiite( klaasplastid, metalloplastid jt.) ja teeb neist konstruktsioonidetaile: raketikeresid, naftasisteme, lennukipropellereid, el.mikroskeeme. Armeeritud plastid on head elektri ja soojusisolaatorid,vibratsioonikindlad ja mittemagnetilised. Kuid nad on madal termopüsivad. Plastkomposiitide põhirühmad on: -Klaasplastid (väga tugevad, raskkoormatud konstruktsiion detailid) -Süsinikplastid(võib olla madal ja kõrge elastsus moodul.tugevad ja suur jäikus) -Boorplastid(suur tõmbe tugevus) -Metalloplastid( odavad, kõrgelöögisitkus, hea tehnoloogilisus. -Organoplastid (kapron, lina, lavsaan, nailoon) 12.Keraamilisi materjale iseloomustab kõrge sulamistemperatuur ja survetugevus,vastupidavus oksüdeerumisele ning tooraine odavus. Sisaldavad metallarmatuuri. Keraamilise KM valmistamiseks kasutatakse kolme põhimeetodit: pressimist
2.5Masinaelemendid 1 Võllid ja teljed Kergkoormatud võllid tehakse kvaliteetterasest (C40, C45). Termotöötlust ei kasutata või kasutatakse vaid normaliseerimist. Keskkoormatud võllide puhul (Ø 80...100 mm) on määrav tugevus, aga mitte pinnakõvadus ja sellega seotud kulumine. Neid tehakse parendatud terastest (C45, 41Cr4 jt.). Tugevus 14 800...1000 MPa , kõvadus 220...280 HB. Raskkoormatud võllide jaoks sobivad kroomnikkel- või kroommolübdeenterased. Vajadusel tsementiiditakse. 2.2.4 Vänt- ja nukkvõllid Saab teha terasest aga soodsam on valada kõrgtugevast malmist. Terasvõllile on raskem anda tasakaalustatud kuju. Terast kasutatakse siis kui malmi tugevus pole piisav (diiselmootorid). 2.2.5 Hammas- ja ketirattad Töötavad tsüklilisel koormusel. Hamba pind peab olema sile, kõva ja kulumiskindel aga südamik võimalikult sitke
Esimesi kasutatakse profiilmetallina eelkõige metallkonstruktsioonide korral, millelt ei nõuta suurt tugevust (tõmbetugevus kuni 600 N/mm2) ega eriomadusi. Kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniteraseid kasutatakse peamiselt masina- ja aparaadiehituses, kui on täpsemalt piiritletud nõuded keemilise koostise ja paremate mehaaniliste omaduste suhtes. Sellised terased tavaliselt termotöödeldakse. Legeer- konstruktsiooniteraseid kasutatakse vastutusrikaste ja raskkoormatud detailide korral. Nende teraste tõmbetugevus termotöödeldult ulatub kuni 2000 N/mm2. 4) Ehitusterased ja nende omadused. Kasutamine. Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisal- dusega (Si ja Mn 1...2%) teraseid. Reeglina kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiil- metallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ehitus terased ei kuulu täiendavale termotöötlusele
omadused säilivad ka kuumutusel kuni 500 0C. Pinnakihis on kõrged survepinged, mis soodustab detaili väsimustugevust. Nagu juba mainitud peale nitriitimist ei vaja teha karastamist, mis vähendab võimalike karastusdefekte ilmumist. Nitriiditud pind on korrosioonikindel. Peamiseks puuduseks nitriitimisel on protsessi suur kestus ja (erinevalt tsementiitimisest) kasutavate legeerteraste kallidus. Selle pärast kasutatakse nitriitimist ainult vastutusrikaste, raskkoormatud detailide valmistamiseks, millest nõutakse pinna kõrge kvaliteet. Terase termomehaaniline töötlemine (TMT). Termomehaanilisel töötlemisel terase omadused saadakse plastse deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõjul. Tehnoloogia põhimõte seisneb deformeeritud austeniidi karastamises, mille tulemusena tekib peeneteraline martensiit kõrgemate mehaaniliste omadustega võrreldes tavalisel karastamisel tekiva martensiidiga. Kasutatakse kahte TMT tehnoloogiat, joon. 21.1
(4 : 4), 2) 16 Mn Cr B 5, milles C = 0,14-0,19%, Mn = 1-1,3% (5 : 4), Cr = 0,8-1%, B = 0,0008-0,005% 3) 18 Cr Ni Mo 7-6, kus C = 0,18%, Cr = 1,5-1,8% (7 : 4), Ni = 1,4-1,7% (6 : 4), Mo = 0,25 – 0,35% Parendatavad legeerkonstruktsiooniterased – EN 10083-3 (0,3-0,5%C), millest valmistatud detailide termotöötlus seisneb tavaliselt karastamises järgneva kõrgnoolutusega. Neist terastest valmistatakse mitmesugused raskkoormatud detailid – veovõllid, hammasrattad, tigud jne. Näiteks: 1) 28 Mn 6 (C=0,28%, Cr=1,3-1,65%) 2) 34 Cr Ni Mo 4 (C=0,34%, Cr=1%, Ni=1%, Mo= 0,15-0,3%) 3) 50 Cr Mo 4 (C=0,5%, Cr=1%, Mo=0,15-0,3%) Nitriiditavaid legeerkonstruktsiooniteraseid EN 10085 (0,3-0,4% C) kasutatakse detailide valmistamiseks, mille pind allub intensiivsele kulumisele kõrgendatud temperatuuridel (kuni 500 kraadi) – kepsud, spindlid jm. detailid karastatakse ja
legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., tise ja paremate mehaaniliste omaduste suhtes. sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab Sellised terased tavaliselt termotöödeldakse. tavalisandina terasesse viidu oma (s.o. Mn korral Legeerkonstruktsiooniteraseid kasutatakse vastu- 1,65% ja Si korral üle 0,5%). tusrikaste ja raskkoormatud detailide korral. Nende Legeerivate elementide mõju terastes teraste tõmbetugevus termotöödeldult ulatub kuni avaldub eelkõige järgmises: 2000 N/mm2. - nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutek- Tabel 1.9. Legeerivad elemendid terastes toidi süsinikusisaldust terastes, - nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, Ele- Sisaldus Mõju terastes
saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid kui on täpsemalt piiritletud nõuded keemilise koos- legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., tise ja paremate mehaaniliste omaduste suhtes. sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab Sellised terased tavaliselt termotöödeldakse. - 15 - Legeerkonstruktsiooniteraseid kasutatakse vastu- Ehitusterastena kasutatakse: tusrikaste ja raskkoormatud detailide korral. Nende · tavasüsinikteraseid, teraste tõmbetugevus termotöödeldult ulatub kuni · mangaanteraseid, 2 2000 N/mm . · peenterateraseid, · parendatud teraseid, Tabel 1.9. Legeerivad elemendid terastes · boorteraseid. Külmvormitavad kõrgvoolavad terased
Kesksüsinik terastel (0.3-0.5% c) on see erinevus suurem, seetõttu alati ei saa asendada normaliseerimisega. Küll aga võidakse asendada parendamise korral normaliseerimisega. Võrreldes lõõmutatud olekuga annab normaliseerimine terasele suurema tugevuse, kuid võrreldes parendatud olekuga on normaliseeritud teras mõnevõrra väiksema plastsuse ja sitkusega. Mittevastutusrikaste keskkoormatud detailide korral tavaliselt normaliseeritakse, vastutusrikaste raskkoormatud detailide korral peaks eelistama parendamist. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terastel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavust parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Üleeutektoidteraste (ka tsementiiditud teraste) normaliseerimisel kaob tsementiidivõrk. Terase karastus Karastamiseks või karastuseks nim termotöötluse viisi, mille tulemusena saadaks ebastabliilne
annaabi.ee 
