....................................................................................................... 7 2.1 Macintoshi projekt........................................................................................................ 7 Mac operatsioonisüsteemide kujunemist ei saa vaadata lahus sellega käsikäes käiva Apple'i toodetava personaalarvuti Macintoshi ajaloost. ........................................................ 7 Macintoshi projektile pani 1979. aastal aluse Jef Raskin, kes tahtis luua tavainimesele lihtsasti kasutatavat ning madalast hinnaklassist arvutit (Walsh 2005). ................................ 7 2.1.1 "Classic" Mac OS.................................................................................................. 7 2.1.2 Mac OS X............................................................................................................. 8 3. Windowsi kujunemine..............................................................................
assostsioonidega seotult brändi lubaduste mäletamist. Tajumine kui protsess Kuidas pilk liigub? • Modelli pilgu suunas ... • Tumedalt heledale • Värviliselt värvitule • Liikuvalt liikumatule • Vasakult paremale Huumor reklaamis Huumor – konstrueeritud või isekujundatud tavatu situatsioon, märkide kombinatsioon või positsioon, millel on eeldus kutsuda esile spetsiifilist psüühilist reaktsiooni. Victor Raskin “semantic mechanism of humor” Huumor on universaalne inimjoon On osa inimkäitumisest On osa inimvõimetest On osa inimkompetentsist, nagu seda on keel, moraal, loogika, usk jne Huumoriakti asetleidmise eelised: Inimosalised - inimene võib emotsioone üle kanda kõigele; ehk inimene võib naerda potilillega, tuulega jne. Ka loomadel on huumoritaju. Stiimul (koostoimes osalistega) – kujunenud TH situatsioon, mingi juhtumus
Rõhutab inimese tugevust ja eeldusi. Kui terapeut tunnistab, selgitab ja aktsepteerib kliendi poolt väljendatud tundeid, siis leiab aset negatiivsete tunnete muutus positiivseteks, millele järgneb seesmine äratundmine (insight) ja positiivne tegevus või toimetulek. Tolerantsus, antiautoritaarsus (Mindess, 1988) seotud justkui tollase humanistliku suhtumisega. Terapeudi rolli kõige tähtsamad aspektid (Zimring ja Raskin 1992): reageerimine pigem kliendi tunnetele kui sisule; kliendi tunnete aktsepteerimine, ükskõik millised need ka poleks. Kliendi-keskne teraapia. Terapeudil on hoiak või uskumus indiviidi võimest tegeleda oma psühholoogilise seisundiga. Kliendi fenomenoloogiline kogemus on ainus reaalsus. Enese- aktualisatsioon. Terapeudi tingimusteta positiivne soojus. Diagnostilist testimist välditi. Terapeudi empaatilisus ja loomulikkus (1957).
Küsimuste formuleerimine toimub põhjaliku testieelse intervjuu käigus ja küsimused koostatakse nii, et vastata saab ühe sõnaga (kas "ei" või "jah"). Intervjuu lõpul loetakse ette kõik hiljem kasutatavad küsimused, et ära hoida üllatusmomenti ja tehakse kindlaks küsimustest arusaadavus. Samuti peab intervjuu veenma isikut selles, et meetod võimaldab paljastada valeütlusi. Tõenäosus on suur (mõnedel hinnangutel kuni 75%, teistel vähem), et süütu vabaneb kahtlusest (D. Raskin). Kontrollküsimuste meetodi puhul tuleb sagedamini ette olukord, kus tõeseid ütlusi ei usuta (P. Ekman). b) Kaudne meetod. Meetodit kasutatakse juhul, kui on alust arvata, et kontrollitav isik teab detaile, üksikasju kuriteo kohta, kuid eitab seda. Seejuures ei kontrollita mitte eitavate vastuste tõepärasust, vaid püütakse välja selgitada spetsiifilise info teadmine, mis saab olla teada ükses kuriteoga kokkupuutunud inimestel. Praktikas kasutatakse seda meetodit kas
Küsimuste formuleerimine toimub põhjaliku testieelse intervjuu käigus ja küsimused koostatakse nii, et vastata saab ühe sõnaga (kas "ei" või "jah"). Intervjuu lõpul loetakse ette kõik hiljem kasutatavad küsimused, et ära hoida üllatusmomenti ja tehakse kindlaks küsimustest arusaadavus. Samuti peab intervjuu veenma isikut selles, et meetod võimaldab paljastada valeütlusi. Tõenäosus on suur (mõnedel hinnangutel kuni 75%, teistel vähem), et süütu vabaneb kahtlusest (D. Raskin). Kontrollküsimuste meetodi puhul tuleb sagedamini ette olukord, kus tõeseid ütlusi ei usuta (P. Ekman). b) Kaudne meetod. Meetodit kasutatakse juhul, kui on alust arvata, et kontrollitav isik teab detaile, üksikasju kuriteo kohta, kuid eitab seda. Seejuures ei kontrollita mitte eitavate vastuste tõepärasust, vaid püütakse välja selgitada spetsiifilise info teadmine, mis saab olla teada ükses kuriteoga kokkupuutunud inimestel. Praktikas kasutatakse seda meetodit kas iseseisvana
annaabi.ee 
