Tavasõiduolukorras saab juhtplokk(3) pidevalt elektriimpulsse ratta kiirusandurilt (1) . mis on seotud vastavalt ratta pöörlemiskiirusele . Samas võrdleb juhtplokk (3) ka teistelt anduritelt saadud informatsiooniga. Kui ühe ratta pöörlemiskiirus väheneb teistest kiiremini, siis juhtplokk edastab elektrisignaali magnetjuhtklapile (4) mis hakkab piirama /vähendama pidurikambrite pidurdusrõhku Kiiruseandur : Kiiruseandur (1) koos impulssrattaga (2) mõõdab ratta pöörlemiskiirust. Raskeveokitel kasutatakse tavaliselt 100hambulist impulssratast (samuti on kasutuses ka 80hambulised rattad). Kiiruseandus koosneb mähisest ning selle sees asuvast püsimagnetist. Anduri lähedal pöörlevimpulsratas tekitab anduri mähises vahelduvvoolu mlle sagedus sõltub ratta pöörlemiskiirrusest. Elektrooniline juhtplokk (ECU) Elektrooniline juhtplokk muudab kiiruseandurite poolt saadud signaalid ratta pöörlemiskiiruseks samuti kontrolliib ratta kiirendust ning aeglustust. Juhtplokk koosneb
Muidugi tuleb arvuti sellega toime kordi kiiremini ja efektiivsemalt, kuna saab pidurdada erinevaid rattaid üksteisest eraldi. RSC blokeerib kurvi välimised rattad ja auto ,,libiseb" külili rullumis ohust läbi. Miinuspooleks võib märkida seda, et sellega kaasneb kurvivõtmise raadiuse suurenemine, 80km/h juures umbes ½ meetrit. Pole just ülearu palju, arvestades võimalikku ohtu küljepeale maanduda. Eriti ohtlikud olukorrad võivad tekkida meie teedel igapäevaselt liikuvatel raskeveokitel, kui juht kaotab hetkeks kontrolli veoki üle ja viimane võib minna ümber või külglibisemisse sattuda. Sellist süsteemi saab kasutada kõikidel elektrooniliste ketaspiduritega 4x2 sadulveokitel. Sellised pidurid on spetsiaalselt konstrueeritud märjal ja libedal teel toimetulekuks (eesmärk vältida külglibisemist, mis tekib üle-või alajuhitavusest) ja kuivadel teedel (kus peamine risk on ümberminek, mis on tingitud suurest kiirusest ja kurvide ebasoodsast kaldest)
Mehhaanilised lisandid eraldatakse õlifiltris aga oksüdatsiooniproduktid ringlevad koos õliga süsteemis pidevalt. Filter neid ei eralda. Aja jooksul õli omadused halvenevad ja seega tuleb õli perioodiliselt vahetada. Seda tehakse: 1. Kindla läbisõidu järel - sõiduautodel tavaliselt 15000 km või 1x aastas 2. Paindlikult lähtuvalt õli kvaliteedist ja kasutustingimustest (Long Life Service) pardakompuutri näidu alusel. Tänapäevastel raskeveokitel võib õlivahetusvälp ulatuda 60 000... 160 000 km- ni. See kehtib ideaaltingimustes - sõidetakse pikki vahemaid, mootor kogu aeg töösoe jne. Õli tuleks vahetada tihedamini järgmistel juhtudel: · Sõidumaad on lühikesed ( alla 15 km) ja mootori temperatuur jääb madalaks · Külm õhk ei lase mootoril täielikult soojeneda ( talvel ei jõua vesi mootoriplokist täielikult auruda)
vabastamise kraan (allikas: Knorr) TIM (allikas: Knorr) (allikas: Knorr) Sõidupidur ei ole mõeldud pikemaajaliseks kestvaks kasutamiseks. Raske autorongi puhul võib tekkida mägedes liiklemisel kergesti olukord, kus sõidupidur kuumeneb üle, tema pidurdustõhusus väheneb või halvimal juhul pidurid lakkavad töötamast. Seepärast kasutatakse raskeveokitel ja ka bussidel lisaks kestvuspidurit. Vastavalt soovitud aeglustusele võib osa nõutavast pidurdusmomendist saada kestuspiduri EBS kasutamisest. See toimub sõidustabiilsuse nõudeid arvestades andmevahetuse abil sõiduki juhtarvutiga. Funktsiooni eesmärgiks on rattapidurite koormuse vähendamine. Kestuspiduri kaasamine lülitatakse sisse või välja lüliti abil. Kestvuspidureid on kahte liiki: · primaarne kestvuspidur mootorpidur;
Mehhaanilised lisandid eraldatakse õlifiltris aga oksüdatsiooniproduktid ringlevad koos õliga süsteemis pidevalt. Filter neid ei eralda. Aja jooksul õli omadused halvenevad ja seega tuleb õli perioodiliselt vahetada. Seda tehakse: 1. Kindla läbisõidu järel sõiduautodel tavaliselt 15000 km või 1x aastas 2. Paindlikult lähtuvalt õli kvaliteedist ja kasutustingimustest (Long Life Service) pardakompuutri näidu alusel. Tänapäevastel raskeveokitel võib õlivahetusvälp ulatuda 60 000... 160 000 km- ni. See kehtib ideaaltingimustes sõidetakse pikki vahemaid, mootor kogu aeg töösoe jne. Õli tuleks vahetada tihedamini järgmistel juhtudel: · Sõidumaad on lühikesed ( alla 15 km) ja mootori temperatuur jääb madalaks · Külm õhk ei lase mootoril täielikult soojeneda ( talvel ei jõua vesi mootoriplokist täielikult auruda)
Maanteetranspordivahendite kütusetarbimise vähendamine on võimalik nii veoki kui ka haagiste aerodünaamika parandamisega. Õhutakistusteguri vähendamise mõju kütusetarbimisele on suur. Automaatkäigukastide kasutuselevõtmine raskeveokitel on näidanud arvestatavat efekti raskeveokite mootorikütuse kulu vähendamisel. Juhi tegevusest sõltumatu käiguvahetuse korral on võimalik optimeerida raskeveoki mootori töörežiime nii, et kütuse tarbimine oleks pidevalt optimaalne.
annaabi.ee 
