aastal.1848.? c) kõrbi, vapsikas d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18. L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused. 19. a) hobune on emaka seemendusega loom, spermidele halvem keskk. on tupes b) mära indleb 7-10 päeval pärast varssumist c) ind kestab 5-7 päeva d) 8-10 tundi e) ? 20. a) enne söötmist peab jootma, muidu lähevad sisikonnas soolikad segamini b) puhastallid sõnnikutallid c) maos, soolestikus(jämesooles) d) kiudainerikkast sööta e) puit
Belgias tarbib üks inimene aastas umbes 5000 kWh. Belgia on väga kõrge elatustasemega riik Põllumajandus moodustab Belgia tootmissektori lõikes vaid 1% ning varustab eelkõige siseturgu. Haritav maa moodustab üle poole riigi kogu pindalast. Kõrge tootlikuse tagavad spetsialiseerumine ning masinate ja kunstväetiste ulatuslik kasutamine. Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus; peetakse liha- ja piimakarja, sigu ja kodulinde, mõnes üksikus talus ka Belgia kuulsaid raskeveohobuseid. Kasvatatakse söödataimi, nisu, otra, kartulit, suhkrupeeti ja tubakat. Üle kolmandiku haritavast maast moodustavad niidud ja rohumaad. Üle poole tööstustoodangust eksporditakse. Belgia majandus sõltub välisturust. Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma üheteistkümnes eksportija; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa
kõrge elatustasemega riik. 14 4 PÕLLUMAJANDUS Põllumajandus moodustab Belgia tootmissektori lõikes vaid 1% ning varustab eelkõige siseturgu. Haritav maa moodustab üle poole riigi kogu pindalast. Kõrge tootlikuse tagavad spetsialiseerumine ning masinate ja kunstväetiste ulatuslik kasutamine. Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus; peetakse liha- ja piimakarja, sigu ja kodulinde, mõnes üksikus talus ka Belgia kuulsaid raskeveohobuseid. Kasvatatakse söödataimi, nisu, otra, kartulit, suhkrupeeti ja tubakat. Üle kolmandiku haritavast maast moodustavad niidud ja rohumaad. Belgiat läbivad Euroopa tähtsad liiklusteed(rdj., mnt., ja vee teed). Üle poole tööstustoodangust eskporditakse. 15 5 METSAMAJANDUS 16 6 TÖÖSTUS Belgia majandus sõltub välisturust. Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile
tingitud puudusi - sigivuse langust ja pärilike haiguste sagenemist. Selleks tuleb laiendada tõu leviala üle kogu Eesti ning kujundada välja uusi aretusliine teiste Euroopa külmaverelist tõugu täkkudega. [1] Alates 1995.aastast toimuvad igal suvel Raskeveohobuste Päevad, kus esitletakse parimaid ning neid saab näha võistlemas nii rakendis kui kelgu ees. Üldiselt on tugeva põllutööhobuse roll oma tähtsuse kaotanud ning tänapäeval kohtab raskeveohobuseid erinevatel üritustel rakendiloomadena, kes oma suursuguse hoiaku ja rahuliku meelega on paljude lemmikuks saanud. Suuremad eesti raskeveohobuste kasvatajad on Andres Supp (41 hobust), Rene Tarum (13 hobust), Jüri Pertel (kaheksa hobust) Ida-Virumaal ning Ande Arula (10 hobust) ja Viktoria Kaasik (kuus hobust) Pärnumaal.[1] Eesti raskeveohobuse kasvatajatelt uurides, mida nad kõige rohkem selle tõu juures hindavad,
hobustega. Sihipärane aretamine algas 1921. Aastal, kui Rakveres loodi raskeveo ardenni tõuselts ja märgiti tõuraamatusse. 1923-1925 toodi sisse 103 raskeveo hobust. Selle tulemusena hoogustus puhasaretus ja märgistuseks sai ,,A". Ja Eesti kohaliku märgistus oli ,,EA". Üheks lõuna-eesti suurimaks kasvatajaks oli Kuuste vallas, Jüri Otas. See oli enne II m.s. 1948 loodi Rakveres Eesti Raskeveo Hobuste Riiklik Aretus Tõulava. 60-tel see siiski likvideeriti. 1953 toodi Eestise nõukogude raskeveohobuseid( 2 tk). Hiljem veel 10 looma. Eesti raskeveohobune on varavalmiv. Täiskasvanuks võib saada juba 2,5 aastaselt. Ka suguline kasutusaeg ei ole nii pikk kui teistel, 14-16 aastat. Tiinestumine on madal. Ainult 60 % kanti. Eksterjöörilt on sarnane Leedu ja Läti raskeveohobustega. Eesti raskeveohobune on tüse, keskmise suurusega ja öeldakse, et madalajalgne, aga Heldur Peterson väidab, et ei ole. Pea on keskmise suurusega, suhteliselt kuiv, Turi madal ja lai, Selg lühike ja lai
annaabi.ee 
