· Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha · Koristatakse otsekombainimisega 24. Lupiinide liigid 1. ahtalehine-varavalmiv 2. kollane- kasvatatakse söödaks ja haljasväetiseks 3. valge - kasvatatakse Vahemeremaades toiduks, seemned suured 4. hulgilehine-mitmeaastane, kasvatatakse haljasväetiseks ja dekoratiivtaimena 25. Suviviki ja lupiinide kasvatamine Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes,väga valgusnõudlikud · Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks · Söödaks külvatakse tavalises reaskülvis, seemnekasvatuses laiarealiselt · Külvisenorm on 100-120 seemet /m² · Sobivaim aeg koristuseks on kui esimesed kaunad on sinkjashallid Suviviki kasvatamine Väärtuslik stabiilse saagiga söödataim · Seemned idanevad 1-2 C juures · Tõusmed taluvad - 6C, kaunad hukkuvad - 2-4 C juures · Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele · Seemnepõld lamandub alati
seemned, millel on seemnekest praktiliselt vettläbilaskmatu. Seetõttu võib lupiin kujuneda umbrohuks, sest seemned võivad idaneda paari aasta pärast. Seetõttu on vaja seemneid enne külvi töödelda-skarifitseerida- tuleb vigastada seemnekesta, et see laseks vett läbi.Kõige lihtsam on segamine kvartsliivaga, väävelhappega vigastamine põhjustab idanemise vähendamist.Vähenõudlikud mullastiku suhtes, liigniisked ja happelised mullad ei sobi. Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks.1-aastaseid lupiine haljasväetiseks kasv harilikult enne talivilja oleval põllul. Need lupiinid võivad moodustada haljasmassi 30-40t/ha. Lupiine võib kasut ka söödaks nii haljasmassina kui seemnetena. Söödaks külvatakse reaskülvis, seemnekasvux laiarealiselt. Külvisenorm 1aastastel 100-120 seemet /m². Sobivaim aeg külviks on kui esimesed kaunad on sinkjas hallid
seemned, millel on seemnekest praktiliselt vettläbilaskmatu. Seetõttu võib lupiin kujuneda umbrohuks, sest seemned võivad idaneda paari aasta pärast. Seetõttu on vaja seemneid enne külvi töödelda-skarifitseerida- tuleb vigastada seemnekesta, et see laseks vett läbi.Kõige lihtsam on segamine kvartsliivaga, väävelhappega vigastamine põhjustab idanemise vähendamist.Vähenõudlikud mullastiku suhtes, liigniisked ja happelised mullad ei sobi. Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks.1-aastaseid lupiine haljasväetiseks kasv harilikult enne talivilja oleval põllul. Need lupiinid võivad moodustada haljasmassi 30-40t/ha. Lupiine võib kasut ka söödaks nii haljasmassina kui seemnetena. Söödaks külvatakse reaskülvis, seemnekasvux laiarealiselt. Külvisenorm 1aastastel 100-120 seemet /m². Sobivaim aeg külviks on kui esimesed kaunad on sinkjas hallid. Seemnete valmimise kiirendamiseks kasut keemilisi aineid,
Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikapäevataimed. Lupiinidel on suur lehepind- 1 ha kohta 100 ha. Neil esineb heliotropism- suudavad oma lehelabasid päikesekiirgusega risti keerata, seega päikeseenergia kasutus suureneb. Üheaastased lupiinid on väga soojanõudlikud, suure veevajadusega. Lupiinidel on seemnekest praktiliselt vett läbilaskmatu Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes · Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks · Söödaks külvatakse tavalises reaskülvis, seemnekasvatuses laiarealiselt · Külvisenorm on 100-120 seemet /m² · Sobivaim aeg koristuseks on kui esimesed kaunad on sinkjashallid 26. Kartulitaime maapealsed ja mullasisesed organid, nende iseloomustus 27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid 28. Varajase ja hilise kartuli kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, säilitamine ja tärklisesisalduse määramine Sügisene:
MULD TOITAINETE ALLIKANA 1.Mulla orgaanilise aine koostises olevad (samuti bakterite ja kõrgemate taimede poolt seotud) mitteomastatavad (liikumatud) toiteelemendid 2.Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud (fikseeritud) ning taimedele samuti kättesaamatud, mitteomastatavad ühendid (näiteks K+ ja NH4+ mõnedes savimineraalides) 3.Raskestilahustuvate anorgaaniliste sooladena esinevad, taimedele raskesti kättesaadavad, s.o. raskestiomastatavad ühendid (näiteks mõningad sulfaadid, fosfaadid jt.) 4.Mullakolloididel neeldunud, seega mitte väljauhutavad, kuid taimedele kättesaadavad, s.o. omastatavad (liikuvad) ühendid 5.Mullavees lahustunud, taimedele kergestiomastatavad (hästi liikuvad), kuid kergesti väljauhutavad ühendid Toitainete üldsisaldust mullas väljendatakse protsentides, liikuvate toitainete sisaldust aga mg-des 100 g (viimasel ajal ka 1 kg) mulla kohta või ka mg-des 1 liitri mulla kohta
annaabi.ee 
