. ,,Puud olid, puud olid hellad velled"(ajalooline romaan) tegelase elavad hallis orjaajas. Lõuna-Eesti möödunud sajandi keskpaigas. Teoorjuslik ühiskond. Peategelane, renditalu peremees, Hind Raudsepp on unistaja ja hea. Ja saab pidevalt peksa elult ja inimestelt. Teos on sünge, valdav on elule allajäämine, inimeste viha ja alatus. Väga täpselt on loodud tolleaegne vaimsus ja maailmapilt. . ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" peetakse parimaks, samas kõige raskemeelsemaks ja masendavamaks. Keskmes on põllumees ja kirjanik, sisse tuuakse veel liivlasest vaimulik aastast1212. inimesed on meeleheite piiril, neid tabavad igasugused löögid ja hädad. Aus romaan vastutusest elu ja iseenese ees, elule annab mõtte inimlikkus. ,,Tants aurukatla ümber" Kirjaniku proosaloomingu esimene suur õnnestumine, kasvas välja tegelikult filmistsenaariumist. Põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik 20.sajandil. Kõigi viie
1901. aastal Tallinna Provintsiaalmuuseumi ruumides. 1907. aastal hävis enamus töödest tulekahjus. 5. Soomes Soomes viibides pühendus kunstnik maastikumaalile. Värv ja käsitluslaad olid impressionistlikud, juba avaldus ka Laikmaale iseloomulik tume kontuur. 6. Õpetaja Alates 1913.a mil ta maalis portreid, maastikke ning lillemaali- tegutses õppejõu ja kunstnikuna kuni 1932.a 7. Looming rahutum ja raskmemeelne 1920.aastatel muutus Laikmaa looming rahutumaks ja raskemeelsemaks, toonid muutusid tumedamaks, joon närvilisemaks ja järsemaks. 8. Vähe näitusi 1920-1930. aastatel esines kunstnik harva näitustel. Tal oli kombeks oma töid sõpradele ja tuttavatele ära kinkida ja seetõttu on hulk tema loomingut siiani erakätes. 9. Autoportreed Üks teema, mille juurde kunstnik ikka ja jälle tagasi pöördus, oli tema enda kujutis, Laikmaa autoportreesid on teada aastatest 1902-1936. Kristjan Raud (1865-1943) Kus õppis
"Lenda", "Kevade tulek".) Pärast luulekogude ilmumist on Koidula harva toetunud võõra luule mugandamisele või tõlkimisele. Tema hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses ja Jakobsoni lugemikes ja koguteostes. Tema hilisem algupärane luule on temaatiliselt mitmekesine: isamaalüürikale lisanduvad pühendusluuletused, lastelaulud, rahvaluuleainelised ballaadid ja mõtterikkad loodusluuletused ("Miks sa nutad?", "Üürikene" "Ööbik"). Kroonlinna-perioodil muutusid Koidula luuletused raskemeelsemaks esile tulid igatsus kodumaa järele, soov saada maetud kodumaale ("Jutt", "Igatsus", "Enne surma Eestimaale") NÄIDENDID Näidendeid hakkas Koidula kirjutama praktilisest vajadusest, et anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. 1870 avaldas Koidula oma esimese näidendi "Saaremaa onupoeg", mis oli mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist. Koidula täiendas seda ja kohandas Eesti oludele. Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks.
kõrgemale, kujutles üliandeka poja karjääri figuuri ja ajaloomaalijana. Esmalt õpetas isa talle natuuri järgi täpse ja loomutruu joonistamise algtõdesid ning andis varsti õlivärvi pintslid kätte. Juba 10aastasena sooritas ta Põhja- Hispaania linna La Cortuna kunstikooli vastuvõtueksami, kus tema isa nüüd õpetajana töötas. 1895 aastal kolis perekond Barcelonasse, kus Don Jose muutus üha raskemeelsemaks ja loobus maalimisest. Pablo seevastu omandas suurepärase õpilasena kiiresti maalimistehnikaid. 1896 aastal maalis esimese suure akadeemilises stiilis kompositsiooni ''Esimene Armulaud'' , mis eksponeeriti järgmisel kevadel grupinäitusel Barcelonas. Noort talenti ängistab lõputu kipsfiguuride joonistamine ja lahkub kõigi üllatuseks koolist 1897. aastal astus Pablo San Fernando Kuninglikku Akadeemiasse Madridis, kuid ka need
Tema tunded samastuvad tema isiklike kannatuste ja rõõmudega. Luules valutunnetus ja helge lootus. Teisteks teemadeks on loodus ja armastus. Looduslüürika on luule mahukaim osa: ergas loodustaju, sõnastuse tabavus, stiili paindlikkus ja intensiivsus. Vähem isikupärasem on armastuslüürika, kus on tunda võõraid eeskujusid, ei avaldu sügavam elamus. Hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses: “Eesti muld ja eesti süda” jt. Kroonlinnaperioodil muutusid luuletused raskemeelsemaks, eilse tuli kodumaaigatsus. Jamb, trohheus, lõppriim ning rahvalaulu vormielemendid. Ole eeskujuks kaasajal. Näidendid: “Saaremaa onupoeg”, “Kosjakased” - jandid, kerged ja lõbusasisulised, jämekoomika: farsilikult lihtne intriig ja tegelaste ümberriietumised. “Säärane mulk ehk 100 vakka tangusoola” 56
tõlkimisele. Tema hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses ja Jakobsoni lugemikes ja koguteostes. Tema hilisem algupärane luule on temaatiliselt mitmekesine: isamaalüürikale lisanduvad pühendusluuletused, lastelaulud, rahvaluuleainelised ballaadid ja mõtterikkad loodusluuletused ("Miks sa nutad?", "Üürikene" "Ööbik"). Kroonlinnaperioodil muutusid Koidula luuletused raskemeelsemaks esile tulid igatsus kodumaa järele, soov saada maetud kodumaale ("Jutt", "Igatsus", "Enne surma Eestimaale") NÄIDENDID Näidendeid hakkas Koidula kirjutama praktilisest vajadusest, et anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. 1870 avaldas Koidula oma esimese näidendi "Saaremaa onupoeg", mis oli mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist. Koidula täiendas seda ja kohandas Eesti oludele. Seda
annaabi.ee 
