Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud teosed ohjeldamatute tantsustseenidega
· Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad soololaulud ning klaveri- ja orkestripalad. · Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunsti - Norra looduse karske ja kargas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm. Tema loomingus on harva kohata kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlava Griegi muuiskas lihtsad rahvalaulu- või tantsuviisid. · Erilise kuulsuse saavutas ta muusikaga Ibseni draamala ,,Peer Gynt". Jean Sibelius Soome helilooja · Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse sümfooniliste suurteoste loojana. Kõik tema tähtsamad helitööd on kirjutatud sümfooniaorkestrile. Need on 7 sümfooniat, programmilised sümfoonilised poeemid ja viiulikontsert. Oluline osa Sibeliuse
· sümfoonilisi fantaasiaid · 10 ooperit (Jevgeni Onegin, Vojevoor) · 3 balletti (Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pähklipureja) · viiuli- ja 3 klaverikontserti · Klaveripalade tsükkel(Aastaajad-kuud) · kantaate · romansse. TEOSTE ANALÜÜS: 1.Grieg- Sümfooniline süit Peer Gynt 2.Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia · Kantud vabadusvõitluse meeleoludest (Soome püüdis sajandivahetusel vabaneda tsaarivõimu alt). Teos algab raskemeelse sissejuhatusega, mis mõjub kui ähvardava ohkena, põhjustatud sajandite kannatustest. Järgnev lõik on kui üleskutse võitlusele, muusika muutub üha sõjakamaks. Kontrastina järgneb vaikne koraalilik meloodia, mida tuntakse ka eraldi lauluna (Finlandia)ja mis on soomlastele ehk sama oluline kui eestlastele Ernesaksa Mu isamaa on minu arm. 3.Mussorgski Klaveritsükkel Pildid näituselt
Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." TEOSED klaverile "Klaverikontsert a-moll" klaveritsüklid "Lüürilised palad" ; "Albumilehed" ; "Humoreskid"
klaveri-ja orkestripalad. Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tšellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." Peer Gynt Hommikumeeleolu Ase surm Mäekuninga koopas Solveigi laul Peer Gynt
metsa taga" (1977), "Mõtelda on mõnus" (1982), "Taadi tütar" (1989) ja ,,Juturaamatu" (1986), milles ka mõned värsid. Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. Hulk Runneli luuletusi on viisistatuna saanud tuntuks rahvalike lauludena. LOOMING Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne. Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline ning see kriitika lähtub irooniast. Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus.
metsa taga" (1977), "Mõtelda on mõnus" (1982), "Taadi tütar" (1989) ja ,,Juturaamatu" (1986), milles ka mõned värsid. Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. Hulk Runneli luuletusi on viisistatuna saanud tuntuks rahvalike lauludena. LOOMING Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne. Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline ning see kriitika lähtub irooniast. Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus.
Kodumurdeline keelekuju, sõnastuse valitult maalähedane lihtsus ja meeleolu süvendavad kordused tunduvad selles luuletuses ainuvõimalikus. Elu ja surma lahutamatus, emahool, poja tänutunne ja kahjumeel, hilinemiselamus ja enesehinnang ühinevad siin kunstiliselt mõjuvaks tervikuks. ,,Ühele lapsele" pöördub juhuslikult luuletaja teele sattunud tüdruku poole. See laps oli Suitsule üliõpilastoa üürinud leskproua tütar. Raskemeelse luuletaja ning süütult elurõõmsa lapse kontrast annab luuletusele sügavuse, tõstab esile tantsuliselt lennuka rütmi ja heldivalt heatahtliku suhtumise. ´Las´ tantsivad su kergemeelsed jalad, las´ tantsivad- oh oleks lahti neil kõik mängu alad ja päikesemaad!´ ,,Elu tulega" võrreldes on ,,Tuulemaas" loodusmotiive tihedalt. Aga väga harva tõusevad need luuletust valitsema. Kirjeldavat loodusmaalingut Suitsu luules kuigivõrd polegi, sest aina
12 aastaselt hakkas Grieg komponeerima.Tema esimesed teosed pälvisid tunnustuse ja ta sai minna õppima Saksamaale Leipzig konservatooriumi.Grieg oli mitmekülgne muusik:helilooja,pianist,valgustaja ja pedagoog.Nii suutis ta palju korda saata Norra muusikaelu organiseerimiseks ja arendamiseks.Koos oma naisega propakeerisid nad Norra muusikat kogu Euroopas.Griegi loomingu kõige arvukama,ühtlasi ka kõige populaarsema osa lüürika muinasjutukujudega.Griegi loomingus kohtame harva kurva,raskemeelse meeleolu väljendust.Suurteoseid lõi Grieg harva,kuid on mõned teosed,mis on saavutanud tuntuse.Näiteks Klaverikontsert a-moll ning muusika Ibseni draamale ,,Peer Gynt". RICHARD WAGNER(1813-1883) Wagneri loomingus saavutas romantilise muusika arenemine kõrgpunkti.Tema muusika ja tõekspidamiste mõju ulatub nüüdisaega.Helilooja kutsumuse avastas ta võrdlemisi hilja s.t.15 aastaselt,kui kuulis esmakordselt Beethoveni teoseid.Paari aastaga omandas ta vajalikud teadmised
moll (S oli nooruses lootustandev viiuldaja), sümfoonilised süidid lavateostele loodud muusikast (muusika A.Järnefelti draamale Surm), sümfoonilised poeemid. Need teosed on kui mõjuvad saagad, tõsised jutustused. Suursugune tõsidus ongi S muusika üks iseloomulikumaid jooni. S on rahulik jutustaja. Kuulsaim S teos on sümfooniline poeem Finlandia. Kantud vabadusvõitluse meeleoludest (Soome püüdis sajandivahetusel vabaneda tsaarivõimu alt). Teos algab raskemeelse sissejuhatusega, mis mõjub kui ähvardava ohkena, põhjustatud sajandite kannatustest. Järgnev lõik on kui üleskutse võitlusele, muusika muutub üha sõjakamaks. Kontrastina järgneb vaikne koraalilik meloodia, mida tuntakse ka eraldi lauluna (Finlandia)ja mis on soomlastele ehk sama oluline kui eestlastele Ernesaksa Mu isamaa on minu arm.
orkestripalad. Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." Pjotr Tsaikovski.(1840 - 1893) Kõige kuulsam ja populaarsem 19. saj. vene helilooja. Tshaikovski oli üks Peterburi
annaabi.ee 
