1945. aasta Järvalane kirjutab, et on püstitatud uus jaamahoone, lõpetatakse depoo ehitust, on korrastatud ja puhastatud jaama ümbrust. Taastatud on rööpmestik, rööpmeseadmed ja valveputkad. 1945. aasta lõpul hakati Tallinnast tooma postisaadetisi Türile iga päev. Seniajani jõudis post Tallinnast Paidesse autoga ja sealt Türile hobusega. Vanalt tehnikalt uuele. Töökorraldus 1950ndatel aastatel suurenes eriti kaubavedu ja raskekaaluliste rongide arv. Veduridepoo töötajad suurendasid rongide tehnilist kiirust, kiirendasid laadimist ja lühendasid ringlust. 1957. aastal algas üleminek vanalt tehnikalt uuele. Seniseid auruvedureid hakati ümber vahetama uut, TU 2 tüüpi Poola soojusmootorvedurite vastu, mis oli tehnika viimane sõna. Tallinnas täienduskursustel õppisid välja uue põlvkonna rongijuhid. Vedurijuhi jutu järgi sai endise käsipiduriga pidurdamise asemel «...nüüd ühe nupulevajutusega peatada terve rongi;
Paagid tuleb kinnitada selliselt, et nad ei hakkaks veerema ega libisema. Libisemist vältivate soringute kaldenurk teki suhtes ei tohi ületada 25° (joonisel). Veeremist vältivate soringute kaldenurk teki suhtes peab olema 45° ja 60° vahel. 68 Kui paagil puuduvad soringute kinnituskohad (aaspoldid), pannakse soringud ümber paagi ja kinnitatakse mõlemad soringu otsad ühele ja samale poole paaki. Vedurite, transformaatorite ja teiste raskekaaluliste lastide kinnitamine Enne lastimise algust peab kapteni käsutuses olema raskekaaluliste lastide kohta järgmine informatsioon: - täismass - mõõtmed, joonised - massikeskme asukoht - toetuspinnad - troppimise kohad - soringute kinnituskohad. Raskekaaluliste kaubaühikute lastimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata rõhule, mida need avaldavad toetuspinnale. Mingil juhul ei tohi lubada, et rõhk ületaks antud tekile või luugikaanele lubatud koormust.
losspoome. Eelmisel sajandil ehitati laevad lastimisseadmetega sellepärast, et paljudes väikestes sadamates kraanad puudusid. Nüüd kasutatakse sageli sadamates mobiilseid võimsaid autokraanasid. Rohkem olid laevadel levinud elektrilised kraanad, tõstevõimega kuni 50 t. Viimastel aastatel on aga hakatud laialdasemalt ehitama laevu hüdrauliliste kraanadega, millede tõstekoormus on kuni 75 t. Spetsialiseeritud laevadel raskekaaluliste esemete veoks on kraanade tõstevõime veel tunduvalt suurem. Nii kraanadel kui ka losspoomidel peab olema järgmine markeering: SWL- ...(safe working load – ohutu tõstevõime, töökoormus ja järgmine kontrollimise kuupäev.(Näit. SWL – 60T 19.11.2009). Kraanasi on mitmesuguste konstruktiivsete lahendustega.Võivad olla üksik- ja paariskraanad, asetseda laeva keskel või ühes pardas, võimelised liikuma piki laeva ja põõrelda koos
lihtsam käsitleda kui losspoome. Eelmisel sajandil ehitati laevad lastimisseadmetega sellepärast, et paljudes väikestes sadamates kraanad puudusid. Nüüd kasutatakse sageli sadamates mobiilseid võimsaid autokraanasid. Rohkem olid laevadel levinud elektrilised kraanad, tõstevõimega kuni 50 t. Viimastel aastatel on aga hakatud laialdasemalt ehitama laevu hüdrauliliste kraanadega, millede tõstekoormus on kuni 75 t. Spetsialiseeritud laevadel raskekaaluliste esemete veoks on kraanade tõstevõime veel tunduvalt suurem. Nii kraanadel kui ka losspoomidel peab olema järgmine markeering: SWL- ...(safe working load – ohutu tõstevõime, töökoormus ja järgmine kontrollimise kuupäev.(Näit. SWL – 60T 19.11.2009). Kraanasi on mitmesuguste konstruktiivsete lahendustega.Võivad olla üksik- ja paariskraanad, asetseda laeva keskel või ühes pardas, võimelised liikuma piki laeva ja põõrelda koos laadungiga 360°
• mootorsõidukimaks (lubatud kehtestada) • raskeveokimaks veoautodele ja autorongidele registri- või täismassiga 12 t ja enam • riigilõiv autoregistrikeskuse toimingute eest • suuremõõtmeliste ja raskekaaluliste veoste veoloa tasu Lähtudes Eurovignette’i direktiivist rakendatakse Eestis alates 01.01.2004 raskeveokimaksu. Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ja veoautost ning ühest või enamast