Implantaat on tilluke painduv progestageeniga impregneeritud toru (mõni Pillid Teised meetodid implantaat koosneb kahest torust), mis paigaldatakse naha alla õlavarre siseküljele. Emakasisene süsteem (ESS) Protseduuri teostatakse kohaliku tuimestusega ning implantaadi paigaldab · Teised meetodid
Kontratseptiivide kasu on üsna suur, kuid aga kahju need võivad ka tekkida. Isegi igaüks, tavaline inimene, kes ei uuri seda sfääri, võib öelda, et kõik inimesed on erinevad oma harjumuste poolest ning vajaduste poolest. Ühed on allergikud, kelle jaoks lateks on väga ärritav materjal, mis põhjustab palju probleeme, teised aga ei usalda tablettidele, kolmandatel on aga eriomased organismi võimalused, mille jaoks pillid on vähe efektiivsed jt. Siis kontratseptiividega pole nii lihtne. Enamik inimeserahvast võib kasutada näiteks kondoome, aga teised? Mis nendega? Nendele võivad aga aidata teised kontratseptiivid, selleks neid on nii palju loodud. Missugused konkreetselt kontratseptiivid on olemas? Missugused ohud need toovad kaasa? Missugused rohkem kasutatakse? Mis kasu nendest on? Püüdsime vastata niisugustele küsimustele oma töös. 2)Kontratseptiivid mis see on?
Kondoomid On naiste ja meeste kondoomid. Kui tõhusad on kondoomid? Kui kondoome kasutada õigesti, on nende tõhusus 93% (aastas rasestub 70 naist 1000st) Kui naiste kondoome kasutada õigesti, on nende tõhusus 95% (aastas rasestub 50 naist 1000st) Võrreldes kaasaegsete hormonaalsete meetoditega on kondoomid vähem usaldusväärsed ja efektiivsed raseduse ärahoidmisel, kuid need on ainuke meetod, mis kaitseb sugulisel teel levivate haiguste, sealhulgas HIV/AIDSi eest. Meetodi plussid : Kondoom on ainus rasestumisvastane vahend, mis kaitseb sugulisel teel levivate haiguste (STLH) eest. Seetõttu kasutavad paljud paarid suguhaigustest hoidumiseks ja raseduse ennetamiseks kondoomi koos mõne teise usaldusväärsema rasestumisvastase vahendiga nagu seda on rasestumisvastased pillid. Meetodi miinused : Kuigi kondoomid on väga tugevad, võivad need mõnikord vahekorra ajal puruneda või maha libiseda.
.............................................. 17 4.4. Tööl käimine ...................................................................................... 18 4.5. Riskide vältimine ............................................................................... 19 5. Rasedusega kaasnev vastutus ..................................................................... 21 6. Rasestumisest hoidumise meetodid ........................................................... 22 6.1 Kombineeritud rasestumisvastased pillid ........................................... 22 6.2 Rasestumisvastane plaaster ................................................................ 22 6.3 Tuperõngas ......................................................................................... 23 6.4 Minipillid ........................................................................................... 24 6.5 Progestiinisüstid ................................................................................. 24
ebasobivaks keskkonnaks viljastatud munaraku implanteerumiseks. Järgnevalt toome välja ühtekokku 44 erinevat müüti kontratseptsiooni kohta. Mõnedele on lisaks juurde pandud seletav materjal. 1. "Oraalsed kontratseptiivid põhjustavad kehakaalu tõusu." Vale on väita, et selle müüdi tekkimiseks pole mingit loogiliselt seletatavat põhjust. Kombineeritud oraalsed (suukaudselt manustatavad) rasestumisvastased vahendid, iseäranis vanema põlvkonna kõrge östrogeenisisaldusega pillid, põhjustasid mõnedel naistel teataval määral kehakaalu tõusu. Kuid siin on kaks absoluutselt erinevat põhjust, millised tegurid viivad kiirema või aeglasema kehakaalu tõusuni. Kiired kehakaalu muutused saavad toimuda vedeliku ja soolade peetuse näol; mõne lisakiloga võib kaasneda ebameeldiv enesetunne, mida põhjustavad puhitus, jäsemete paistetus, rindade hellus ja raskekaalulisuse tunne
..................................................................... 6 3. Suguelu....................................................................................................................................7 3.1 Suguelu riskid....................................................................................................................... 8 3.2 Suguhaigustesse nakatumine.................................................................................................9 3.3 Haiguste ja rasestumisvastased meetodid........................................................................... 10 4. Eesti erootika - Ehalkäimine................................................................................................. 14 Üks Eesti erootika kõige värvikamaid nähtusi oli nn. Ehalkäimine. Ilus nimi, kas pole! See oli komme, et suvisel ajal, kui tüdrulud aidas või lakas magasid, käisid poisid neil neljapäeva ja/või laupäeva öösiti külas
kommissuur, tagumisi tagumine kommissuur. Suurte häbememokkade vahel on paar väikeseid häbememokki, mis piiravad tupeesikut. Väikesed häbememokad on kaetud limaskesta meenutava õrna nahaga, mis on veidi pigmenteerunud, karvadeta ning sisaldab küll rasunäärmeid, kuid mitte higinäärmeid. Tupeesiku eesmises osas asub väikeste häbememokkade liitumiskohal kõdisti e. kliitor, mis koosneb kahest kõdistikorgaskehast. Need on oma ehituselt sarnased mehe suguti korgaskehadele ning on võimelised erektsiooniks. Kõdisti ja väikesed häbememokad on tänu erakordselt tihedale innervatsioonile (närvidega varustatusele) naise suguelundite kõige tundlikumad osad ning koos kusitiharjaga, mis asub tupe eesmises seinas, funktsioneerivad nad naisel otseste seksuaalärrituste peamiste retseptoritena. Tupeesikusse avanevad kusiti ja tupp, siin asuvad ka kusitinäärmete ja suurte
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
