Hakkisin sibul peeneks. Purustasin küüslauku ja riivisin porgandi jämeda riiviga. Kuumutasin pannil või ja praadisin selles paar minutit sibulat, küüslauku ning porgandit. Lisasin pannile tomatipasta, segasin läbi ja praadisin veel umbes minut. Kala peale puljong, lisasin loputatud läätsed ja tükeldatud kartuli. Lisasin ka loorberilehte ja sidrunimahla. Keetsin, kuni läätsed on pehmed selleks vaatasin nende keemisaega pakendi pealt. Maitsestasin soola ja pipraga Raputasin peale maitserohelist ja serveerisin pigista sisse värsket sidrunimahla. 8.08 valmistasin erinevaid salateid. Neid oli palju, et isegi ei jätnud meelde. 9.08 valmistasin kokka jaoks kastmeid. Nad olid vürtsilised, soolased ja magusad. 10.08 tükeldasin juurvilju. 11.08 Valmistasin jälle erinevaid salateid. 12.08 oli mul juurviljade tükeldamine 13.08 valmistasin kliendile Türgisuppi. Hakkisin sibul peeneks. Purustasin küüslauku ja riivisin porgandi jämeda riiviga
Võibolla see tõesti oligi tema süü ta kartis ja uskus saatust ning ei uskunud iseennast. Meie mõtted, hoiakud ja hirmud on meie enda määrata. Meie mõtted kujundavad suuresti meie maailma. Nii ka Oidipusega juhtus. Kuid kas ta oli selles süüdi? Ilmselt vaid siis, kui ta ise leidis ja arvas nii olevat. Kui Oidipus oleks olnud enesekindel, oleks ta teadnud, et ta andis endast parima mittesoovitu ärahoidmiseks ja ei oleks ennast süüdistanud. Eelmine nädal raputasin õunapuud ja sain õunaga pähe. Kes on süüdi? Loomulikult mina, sest ma ju raputasin seda. Aga ma ei süüdista ennast, sest tahtsin ju ilusat ladvaõuna ja andsin endast selleks parima, et seda saada ja lõpuks ma ka sain. Ei ole saatust, on elu ja elus mängureegild. Tänast kirjandit kirjutades jõudsin järgmiste reeglite äratundmiseni: jälgi, mida usud ja ole enesekindel, ületa oma hirmud, ära idealiseeri
Hiljem tuli Dini, nimelt mu vastane pesema ja tal oli persevahe paljas. Läksin siis basseinidesse, aga ma ei näinud Chrissi kuskil. Lõpuks nägin teda Dini'ga suudlemas. Kui Chris nägi mind lõpetas ta kohe suudlemise ja hakkas minu poole tulema. ,,Seda mida sa nägid, oli vale!" Ütles ta. ,,Mis asja siin valet oli? Ma nägin ju seda oma silmadega! Sa valetaja no!" Ütlesin sind ujusin minema. ,,Merit! Anna mulle andeks!" Sõnas ta. Raputasin pead. Läksin Melissa juurde ja me läksime torudest alla laskma. Mõtlesin sellele mis juhtus. Nojah, tegelikult pole mõtet selle mõelda, see oli ta enda süü ja minuga ei juhtunud midagi, lihtsalt tema jäi minust ilma. Las nüüd olla selle Dini'ga. Ta veel ütles, et see oli vale. Lasime Messaga koos ühest torust alla ja meil oli üli lõbus. 2TUNDI MÖÖDAS! ,,Noored, hakkame minema!" Sõnas õpetaja. Kuna olime Pärnus elasid mul siin vanaema ja vanaisa. ,,Mkm, ma ei tule.
7. Mulle kingiti sünnipäevaks rääkiv papagoi. Kuigi kingitud hobuse suhu ei vaadata sain aru, et omanik tahtis lihtsalt linnust lahti saada. Nimelt oli tema sõnavara pehmelt öeldes ebaviisakas ja ründav. Kingitust minema ei visata seega hakkasin tegelema linnu täiendkoolitusega. Jätsin talle päevaks koju mängima maki viisakate sõnade leksikoniga, lasksin tal palju kuulata rahustavat muusikat aga ei midagi. Vahel viskas nii üle, et karjusin papagoi peale ja raputasin teda. Tulemus lind hakkas veel rohkem roppuseid lausuma. Lõpuks sai mul tema tekstidest ja käitumisest rohkem kui küllalt ja panin linnu külmutuskappi. Kapist kostus minuti jagu lärmi ja kolinat aga siis jäi kõik vaikseks. Ehmusin. Äkki tegin tahtmatult linnule viga ja Heiki Valner hakkab mind nüüd avalikkuse ees häbiposti panema? Avasin kiiresti külmkapi ukse. Õnneks tundus linnuga kõik korras olevat. Papagoi ronis rahulikult minu väljasirutatud käele ja ütles;
kahtlemata ainsa inimesena metsas. Ainult tema käest oli mul veel võimalik õppida selle keele kõiki peensusi. Ja onu Vootele oli halastamatu õpetaja. /---/ ,,Need lihtsalt tuleb ära õppida!" teatas ta lühidalt ning sundis mind ikka ja jälle kordama kõige keerukamaid sisinaid, nii et mu keel valutas õhtuti, nagu oleks keegi seda päev otsa väänanud. Kui siis tuli veel ema oma põdrakintsudega, raputasin ma ehmunult pead üksnes kujutlus, et mu vaene keel peab kõigile päevastele vintsutustele lisaks ka mäluma ja neelama, täitis mu suu jubeda valuga. Ema oli meeleheitel ja palus onu Vootelet, et ta mind vähem kurnaks ning õpetaks esialgu üksnes kõige kergemaid sisinaid, kuid onu Vootele polnud nõus. ,,Ei, Linda," ütles ta mu emale. ,,Ma õpetan Leemetile ussisõnad nii selgeks, et ta ise ka enam aru ei saa, kas on inimene või uss
Kuna plasmiidne DNA on tsirkulaarne, siis ahelad ei eralduvad), suspendeerisin. Inkubeerin laua peal 5 minutit. Lisasin peale 0,2 ml E3 lahus(5 M KOAc – peatab lüüsi, mille tagajärjel valgud ja genoomne DNA sadenevad välja. Reageerib SDS-da, tekitades ka mittelahustava sadet. 10% äädikhape pH normaliseerimine. Plasmiid DNA renatureerub ja asub nüüd supernatandis, ulejäänud – sade.) ja raputasin kuni see täesti ühtlane Tsentrifuugisin 10 min maksiumpööretel toatemperatuuril, ning tõstin supernatandi uude epsi Uue epsi lisasin 0,42 ml isopropanooli ja segasin hoolikalt (alkohooli ja soola lisamine varjab DNA negatiivsed laengud ja nüüd DNA sadeneb välja) Fuugisin plasmiidne DNA põhja 10 min RT ja eemaldasin supernatant
mõõtes. Ta ilme oli kuri ja isegi vastik. Me läksime lähemale ja Ididsikine ütles: "Te võtke istet! Kas te oletegi need reisijad, kes ei püsi omal maal ja omadel aladel, trügivad võõrastele maadele ja aladele! Aga noh, võtke istet, egas ma teid ära söö!?..." rääkis naine pilkavalt ja ta hääl kärises vanadusest. Me võtsime istet. Kabrevitsi noogutas mulle vihjates. Ma sain aru, et ta käsib mul hakata enda probleemidest rääkima. Ma raputasin ehmunult pead. Kabrevitsi sai aru, et ma pole valmis ise sellist jutlust alustama. "Meiega on kaasas üks naine nimega Jasmiin Kiibet. Tal on üks probleem, aga me palume, et te räägiksite meile lõpuni loo oma pojast, kui te olete sellega nõus!" rääkis Kabrevitsi arglikult. Olgugi, et ta oli alati julge ja tubli. "Hea küll, aga lubage mulle, kui ma olen lõpetanud, siis te räägite mulle sellest probleemist!" seadis Ididsikine tingimuse, rüüpas imelikku keedist ja ja hakkas jutustama
Võtsin õnged ja tikud ja muid asju; võtsin kõik, mis midagi väärt oli. Tegin onni lagedaks. Mul oli tarvis kirvest, aga kirvest polnud; oli üksainus kirves väljas puupinu juures ja ma teadsin, miks ma selle sinna jätsin. Tõin välja püssi; ja nüüd oli kõik tehtud. August välja roomates ja nii palju asju välja tassides olin mulla õige ära sõtkunud. Tegin maa siledaks nii hästi kui sain, raputasin selle üle mullaga, mis kattis ka jäljed ja saepuru. Siin panin palgitüki tagasi oma kohale, panin kaks kivi selle alla ja ühe toeks vastu, -- sest palk oli sealt kohalt kõver ega puutunud päris vastu maad. Kes nelja või viie sammu kaugusel seisis ega teadnud, et tükk oli välja saetud, see poleks seda iial märganud. Pealegi oli see onni tagakülg ja polnud oodata, et keegi läheks sinna nuuskima. Paadini oli igal pool rohumaa; nii ei jäänud must jälgi. Käisin kogu tee veel kord ja
annaabi.ee 
