Arvo Pärt on kuulsaim eesti helilooja maailmas. Tema teoseid esitatakse pidevalt ja võib väita, et ta on üks suurima kuulajaskonnaga nüüdishelilooja kogu maailmas. Arvo Pärt on sündinud 11.09.1935 Paides, kuid peagi siirdus perekond elama Rakverre. Juba kooliaastatel tegeles Pärt loominguga. Edasi asuski ta õppima Tallinna konserva-tooriumi, kus õppis helilooja Heino Elleri juures kompositsiooni. On öeldud, et kompositsiooniklassis paistas nagu raputaks ta noote varrukast. Ta alustas töötamist Eesti Raadios helirezissöörina, kuid jätkas alates 1967. aastast vabakutselise heliloojana. 1980 emigreerus Pärt Eestist Lääne-Berliini, kust ta aga 2005.aastal tagasi Eesti kolis. Arvo Pärdi loomingu võib jagada kahte suurde perioodi. Juba õpinguaastatel loodud teosed äratasid suurt tähelepanu oma teistsuguse helikeele ja ereda isikupärase stiili poolest. Pärdi looming sai kiiresti tuntuks. Tema teoseid mängiti suure
et koos I. Kanti filosoofiaga olevat dionüüslik ajastu lôplikult maha maetud. Kas see võiks kuidagi tagasi tulla? Kas ei ole Richard Wagner mitte see, kes draama dionüüsliku ekstaasi ühendab taas muusikaga? Nietzsche ülistab elu ja tugevat tervist, kuid ise on haigustest muserdatud, 35-selt juba pensionil. Esilagsed eeskujud Schopenhauer ja Wagner muutuvad varsti põlastava kriitika objektiks. "Liiga palju on elutsejaid ja liiga kaua nad ripuvad oma oksade küljes. Tuleks torm ja raputaks maha kôik need mädanenud ja ussitanud!" kirjutas ta oma raamatus "NÖNDA KÖNELES ZARATHUSTRA". Zarathustra ongi kirjutatud otsekui vastuseks Wagneri PARSIFALILE. Parsifal on tema jaoks liialt kristlik. Ja vastusena kirjutab ta oma "Zarathustra". 1883-84 sünnivad selle teose kolm osa. Iga osa on umbes kümmne päevaga valmis kirjutatud. Neljandat osa ta esmalt ei avalda. Ta planeerib veel teisigi osasi, kuid ei jôua iialgi nende kirjutamiseni. Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt. VAATED:
Ja kutsuks kiirabi Küsitleks inimesi, ehk keegi nägi midagi ja saab anda mulle olulist infot mida hiljem saan kiirabile edastada Oleks sündmuskohal niikaua kui kiirabi saabub 22 Istute klassis, ootate viimase tunni algust. Teie kursusekaaslane on näost valge, kaebab halba enesetunnet. Silmad hakkavad pööritama ja ta vajub põrandale. Kuidas tuleks tegutseda? Pöörata külili asendisse Kutsuda abi Kontrollida hingamist ja pulssi Raputaks ja näpistaks Jälgiks nahka, higi Oleks temaga abi saabumiseni
inimesed peaksid lugema, mille üle mõtlema, et tol elu ja kunsti kohtumiskohal hulbiks 1 Autor: Kalev Kesküla (22.02.2006)Tuum, 2005. 83 lk. 5 meremärke, et me julgeksime rääkida neist asjust, mis kõige valusamad, piinlikumad, sarjatumad ja varjatumad. Elo Viiding pole juba jupp aega avaldanud raamatut, mille tekstid neid valupunkte ei riivaks, ei häiriks, ei raputaks, ei puudutaks. Aga tos peaaegu otsekõneta esseistlikus, kohati poeetilises, kohati lihtsalt kirjeldavas proosas on see kõik isegi veel rohkem alasti. Selles raamatus kohtuvad positivism ja psühhoanalüüs. Psühhoanalüüs, enesevaatlus ja -käsitlus, kui meetod, mille abil raamat on loodud. Ja positivism kui esimene vahend, mis kätte torkab, kui tekstidele mõtlema hakkad. Teisiti ei saakski see olla, et leiad end kirjanduses puudutamas
Vähesed julgevad ja tahavd üksinda seista, näiteks kui mõnda poissi koolis kiusatakse ja kui poisist sirgub mees ja ta läheb näiteks poliitikasse, siis ei toeta ta suure tõenäosusega saatusekaaslaseid vaid toetub selle sama massi najale, kes teda kunagi kiusasid. Viimane inimene on Nietzsche jaoks kõige põlastusväärsem. Ta on nende kohta öelnud, et neid on liiga palju ja liiga kaua ripuvad nad oma oksade küljes, tuleks torm ja raputaks nad kõik maha, need mädanenud ja ussitanud. Nende all pidas ta tõenäoliselt silmas aristokraate, kes ehivad ennast oma esiisade kuulsuse ja auga, olgugi, et nad ise ei vääri seda. Need kaks inimtüüpi on kahe erineva moraali isandate ja orjade moraali kandjad. Mõlemat moraalitüüpi iseloomustades saame olla konkreetsemad ka inimtüüpide kirjeldamisel. Isandate ja orjade moraal Nagu ennist mainitud on Nietzsche meelest moraali kahte tüüpi, üks on isandate ja teine
on viisakam, sest surema peate niikuinii. Tahaksin nimelt tema silmi näha, kui mina nõnda talle ütlen, mina, kes ma olen kõhnaks jäänud nagu piits, palju kõhnemaks kui kevadel seal alltoas. Aga ma arvan, et ta ütleks mulle: kuidas julgete minuga nõnda kõnelda, sest mina olen ju... mina olen... Mis ma olen? pöörduks ta lõpuks nukralt oma saatja poole. Ja kui see ei oska teda aidata, ütleksin mina: sest teie olete Goethet näinud. Aga siis raputaks see vana daam pead ja vastaks mulle: Kes see on, seda ma ei tea, aga teie olete häbematu inimene. Ütleks ja sureks sealsamas. Olete Teie näinud, kuidas inimesed surevad? Mina mitte. Kui olete, siis kirjutage sellest mulle. Ühte koera ma nägin, kuis ta suri. See oli kevadel maal. Vana koer oli. Temal oli juba ammugi aeg surra, aga surm ei tulnud. Siis võeti lakkekauss ja pandi talle ette ning, kui ta parajasti selle kallal limpsis, pani peremees püssi palge ja laskis
annaabi.ee 
