3.3 Kontpuu (Cornus) Konkreetne liik: verev kontpuu (Cornus sanguinea) (joon. 71, joon.72) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 150-400 cm, laius 150-200 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur põõsas. Lehed: laimunajad, ovaalsed või ümarad, sulgroodsed, teravatipulised, terveservalised lihtlehed. Kinnituvad vastakuti. Pealt rohelised, läiketa, alt helerohelised, väheste karvadega. Lehtede pikkus 5-10 cm, laius 3-7 cm. Õied või õisikud: korrapäraselt neljatised. Tuhmvalged, raolised, läbimõõt umbes 1 cm. Koondunud suurtesse tipmistesse kännastesse. Õitseb mai lõpul või juuni algul, pärast lehtimist. Mõnikord õitseb sügisel teist korda. Liigi eritunnused: punaste võrsete tõttu talvel väga efektne. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab ka toitainevaestel ja kuivadel muldadel. Eelistab lubjarikast pinnast. Kasutamine haljastuses: linnahaljastuses, üksikpõõsana või väikeste rühmadena Joonis 71
2. Juure-, võsu- ja varremuudendid, ehitus (niineosa, kambium, puiduosa), näited. Tõusev ja laskuv vool taimes. Tõusev vool - vee ja selles lahustunud mineraalainete liikumine juurest taime maapealsetesse osadesse. Laskuv vool - lehtedes fotosünteesil valmistatud toitainete liikumine juurtesse ja teistesse taimeosadesse; ained liiguvad vesilahusena 3. Õie ehitus, õisikute levinud tüübid: kobar- pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik. Raolised õied kinnituvad peateljele kas spiraalselt, vastakalt või ühekülgselt. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. Kobar esineb roosõielistel, ristõielistel, mailaselistel, käpalistel ja mitmetes teistes sugukondades. nutt - õisik, mille laienenud õiepõhjale kinnituvad õieraotud või väga väikese õieraoga õied. Nuti alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse üldkatiseks. Nutt esineb liblikõielistel, uniohakalistel, sarikalistel jt.
Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea ehk täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peenike telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju päid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja nutil nende kahe vahepealne (viimasele võivad vahel kinnituda ka väga lühiraolised õied). Korvõisiku, nuti ja tõlviku puhul on üksikud õied sageli raskesti märgatavad ja seega võidakse neid ekslikult pidada õiteks. Nii on näiteks võilillel ja ristikul paljudest õitest koosnevad õisikud
Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea ehk täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peenike telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju päid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja nutil nende kahe vahepealne (viimasele võivad vahel kinnituda ka väga lühiraolised õied). Korvõisiku, nuti ja tõlviku puhul on üksikud õied sageli raskesti märgatavad ja seega võidakse neid ekslikult pidada õiteks. Nii on näiteks võilillel ja ristikul paljudest õitest koosnevad õisikud
vaevakask, kasvab tavaliselt kuni 0,5....1 m kõrguse ja umbes sama laia kidura põõsakesena soodes ja rabades Eesti põhja- ja lääneosas. Üldlevik Euraasia põhja-alad ja Kesk-Euroopa kõrgmäestikud. Tsoon II. 1789. Tunnused: Võrsed: peened, tihekarvased. Lehed: ümarad, või on lehtede laius pikkusest suurem, 0,5.....1,5 x 1.....2 cm, täkilise servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, leheroots lühike, sügisvärvus oranzikas kuni punane. Õied: urvad püstised, -urvad raolised, -urvad raotud, IV-V. Viljad: emasurvad ovaalsed, helepruunid, kuni 8 mm pikad ja kuni 5 mm laiad, pähklike kuni 2 mm pikk, lennutiib seemnest mitu korda kitsam, IX-X. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega (pajud, rododendronid, jm.). 26. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp (Alnus Mill.) Alnusteks nimetasid leppasid vanarooma kirjanikud Plinius, Vetruvius jt
Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea e täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peneiek telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju paid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja nutil nende kahe vahepealne (viimasele võivad vahel kinnituda ka väga lühiraolised õied). Korvõisiku, nuti ja tõlviku puhul on üksikud õied sagely raskesti märgatavad ja seega võidakse neid ekslikult pidada õiteks. Nii on nt võilillel ja ristikul paljudest õitest koosnevad õisikud. Tihti ümbritseb korvõisikut või nutti
0,5....1 m kõrguse ja umbes sama laia kidura põõsakesena soodes ja rabades Eesti põhja- ja lääneosas. Üldlevik Euraasia põhja-alad ja Kesk-Euroopa kõrgmäestikud. Tunnused: Võrsed: peened, tihekarvased. Lehed: ümarad, või on lehtede laius pikkusest suurem, 0,5.....1,5 x 1.....2 cm, täkilise servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, leheroots lühike, sügisvärvus oranzikas kuni punane. Õied: urvad püstised, -urvad raolised, -urvad raotud, IV-V. Viljad: emasurvad ovaalsed, helepruunid, kuni 8 mm pikad ja kuni 5 mm laiad, pähklike kuni 2 mm pikk, lennutiib seemnest mitu korda kitsam, IX-X. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega (pajud, rododendronid, jm.). 26. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp (Alnus Mill.) [ánus]