Lääne-Eesti madalik- Lääne-Eesti madalik on ulatuslik tasane ala, mis rannikult sisemaa suunas tasapisi tõuseb. Kohati on madalik siiski küllaltki vaheldusrikka ilmega. Ranniku lähedal leidub luiteahelikke, madalikku läbivad otsamoreenide ja ooside read. Liivi lahe rannikumadalik- See maastikurajoon paikneb kitsa ribana piki Liivi lahe idarannikut Iklast kuni Lao poolsaare otsani. Sealsele piirkonnale on iseloomulik mereliivatasandike ja luiteahelikega rannikumaastik, kuid kohati esineb ka moreentasandikke. [3] Vahe-Eesti maastikuvaldkond Kõrvemaa- Pandivere kõrgustiku ja Harju lavamaa vahele jääb metsane ja soine Kõrvemaa. Kõrvemaa nimi on tulnud vanast sõnast kõrb, mis tähistas metsarohket asustamata piirkonda. Võrtsjärve madalik-Tasane ja soine Võrtsjärve madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud
Lahemaa rahvuspark loodi 1971. a esimese rahvuspargina Balti riikides, tollases Nõukogude Liidus . See hõlmab praegu 64 915 ha maismaad Harjumaal ja Lääne-Virumaal ning 47 096 ha sellega piirnevat rannamerd. Rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastike kaitse. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim kaitseala pindalaga 725 km2. See on tähtis Euroopa tähtsusega metsakaitseala ja õhu kaugseirejaam. Lahemaal on esindatud Põhja-Eesti rannikumaastik oma lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu), poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Verge), kivikülvide (Käsmu) ja rändrahnudega. Rannikumadalikku eraldab siin lavamaast Põhja-Eesti pank. Pangalt laskuvail jõgedel ja ojadel on neli maalilist juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. 70% rahvuspargi maadest on metsade ning 9% soode all. Loodusmaastikus on rohkesti nõmme- ja palumännikuid, siin on unikaalsed
2. Rannikumaastike seire (1996) 26 seireala. Iga seireala kohta koostatakse maastiku (paigaste) kaart, paigaste sisene liigestatus esitatakse taimkatte tüüpide leviku järgi, iseloomulikust kohast koostatakse maastikuprofiil. Koostatakse profiilil kasvavate soontaimede, sambla- ja samblike nimistud, 17 näitajast koosnev andmestik kaitseväärtuste, ohustatuse ja muutuste kohta. Illustreeritakse fotodega, mille asukoht antakse kaardil. Rannikumaastik jaguneb kiiresti muutuvaks nüüdisrannaks ja vanade rannamoodustistega rannikualaks, mis muutub aeglasemini. 3.Põllumajandusmaastike seire - eesmärgiks on regulaarse ülevaate saamine erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri teisenemisest ning erinevate kõlvikute ökoloogilisest seisundist. 24 seireala. Seega: seiratakse neid maastikke, mis on lähiminevikus, praegu ja lähitulevikus kõige kiiremini muutuvad. 8. Maastikuhoolduse eesmärk. Maastikukaitse eesmärk
Tegemist on linnaelanike traditsiooniliste karjamaadega, kuid tänaseks on linnas loomapidamine praktiliselt lakanud. Linnaelanike jaoks on ala toiminud ka väärtusliku puhkealana, mida kasutatakse nii supelrannana kui jalutamis- ning marja- ja seenemetsana. Rannaniitude hoogne võsastumine takistab ala kasutust. PÜHALEPA VALLAS asub 13 väärtuslikku maastikku. Nendest tähtsaimad on Paluküla, Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastik, Kagu-Hiiumaa laiud. Paluküla ala puhul on tegemist ühe kõrgeima alaga Ida-Hiiumaal, mille alla jääb ka Kärdla meteoriidikraatri ringvalli kõige kõrgem osa. Paluküla põllumaastik seljandiku kagunõlval pakub avarust, säilinud on vanemaid taluhooneid. Küla läheduses metsas asub vana paemurd. Kõrgendiku harjal kasvavad tõenäoliselt pika järjepidevusega lookuusikud ja männikud. Omamoodi
saare siseosa ja rannikumaad. "Meri ja rannajoon ning ranniku iseloom on Saaremaa ääreosis seevõrra määrava tähendusega, et ümber Saaremaa võime eraldada küllaltki iseloomuliku rannikumaastiku, mille laius sisesaare poole võib kilomeetri osast küündida mitme kilomeetrini," kirjutab Tammekann Saaremaa maakondlikus koguteoses . Tammekann liigestab Saaremaa rannikumaa kuueks: Kihelkonna Sõrve läänerannik, Mustjala rannikumaastik, Saaremaa kirde ja Muhu põhjaranniku maastikud, Muhu ja Pöide lõunaranniku maastikud, LõunaSaaremaa rannikumaastikud ja JärveAnseküla rannikumaastikud. Peale looduslike erinevuste peatutakse raamatus lühidalt ka inimasustuse jamaakasutuse erinevustel. Kildema järgi kuulub rannikumaa 7 alla 0,55,0 km laiune rannikuala ning rannikumeres asuvad lähissaared. Rannikumaa laiuse erinevus oleneb rannajoone liigestatusest.
a. esimese rahvuspargina Baltikumis. Asub territoriaalselt Harju- ja Lääne-Viru maakonnas, moodustub 64915 ha-st maismaast ja 47096 ha-st maismaaga piirnevast rannamerest. Rahvuspargi eesmärk on tagada Põhja-Eesti iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastiku kaitse. 70 % rahvuspargi maadest on metsade ja 9 % soode all. Lahemaa sisaldab endas veel 145 km rannajoont, kuus saart ja palju laide, 15 järve, 10 paisjärve, 8 jõge ja üle 30 oja. Siin on esindatud tüüpiline Põhja-Eesti rannikumaastik mitmete lahtedega (Kolga, Eru, Hara, Käsmu), poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi), kivikülvide (Käsmu) ja rändrahnudega (Jaani-Tooma suurkivi, h = 7,8 m). Mandri-Eesti põhjapoolseim koht on Pärispeal Purekkaril. Rannikumadalikku eraldab lavamaast Põhja-Eesti pank, millelt laskuvatel jõgedel on moodustunud neli toredat juga (Joaveski - astanguline, 6 üle 0,5 m kõrgust astangut ja alumine 1,1 m kõrgune astang; Nõmmeveski - ca 1 m kõrgune 25....
annaabi.ee 
