Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt NÕMMEMETSAD Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel liivmuldadel. Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Nõmmemetsad on levinud rannikuluidetel, sanduritel, mõhnastikel ja kuivadel liivastel meretasandikel. Nõmmemetsad jagunevad sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsiioon). LAANEMETSAD Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma, mille piiritlemine on küllalt tinglik. Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Sagedased on ka segapuistud. Eesti geobotaanikud on laanemetsad
7. Elupaiganõudlus eri liikidel, mis peab olema? KÄRNKONNAD Harilik kärnkonn maismaa, võimeline sigima kaladega veekogus, kuna kullesed on kergelt mürgised. Septembri lõpp-aprill pinnasesse kaevunud. Kõre e juttselg-kärnkonn olulised elupaigatingimused: päikesele avatus, madal või vähene taimestik; madalad, kiiresti soojenevad ajutised veekogud; liivane pinnas v sobivate varjepaikade olemasolu (elupaigad liivakarjäärides, rannikuluidetel, hooldamata rannaniidud, mahajäetud kalakasvatustiigid, kultuurrohumaad). Kõre vajab avaraid päikesepaistelisi alasid luited ja liivakud või karjatatavaid ranna- ja looniitusid. Rohe-kärnkonn päikesele avatud liivaste ja madala taimestikuga alade liik. Viibib vees vaid kudemisperioodil. Mudakonn vajab nii maismaa- kui ka vee-elupaika. Vee elupaik: kaladeta selge veega seisuveekogud, madala veetaimestikuga, laugete kallastega(madal kiiresti soojenev vesi), päikesepaistel
Kus Eesti kahepaiksed elavad? Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Vertikaalse pupilliga mudakonn ja rohe- kärnkonn tavatsevad elada inimeste läheduses. Mudakonn vajab päevaseks peitumiseks pehmet ja kinnistumata pinnast, mida leidub põldudel ja aiamaadel. Nii sõltub nende loomade levik peamiselt aedadega eramute ja talumajapidamiste paiknemisest. Juttselg-kärnkonn tunneb end kõige paremini rannikuluidetel ja hõreda taimestikuga rannakarjamaadel, liiva- ja kruusakarjäärides. Kudemisveekogu, vee soolsuse ja kuivamise suhtes on kõre äärmiselt vähenõudlik. Harivesilik tegutseb niisketes metsades ja suuremates parkides. Kudemiseks kasutab ta sügavamaid veekogusid (tiike, lompe). Milles seisneb Eesti kahepaiksete tähtsus? Eestis kahepaikseid toiduks ei tarvitata. Inimesele toovad nad kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine-
jalamitel. Sügavamates mullahorisontides ilmneb gleistumise tunnuseid. 1.4. Nõmmerohumaade tüübirühm- tekkinud nõmmemännikutest raie või metsatulekahju tagajärjel, samuti lahtiste luidete kinnikasvamisel. Tavalisemateks eluvormideks on puhmad, levinud ka samblikud ja samblad. Tüüpiliseks on eriti kserofüütsed kõrrelised (liivtarn, haguheinad, jäneskastik, liiv-vareskaer). 1.4.1. kuiva nõmmerohumaa kkt.- rannikuluidetel, mere- või järvetasandikel. Põhjavesi sügaval, sademetevaesel perioodil kuivavad mulla ülemised horisondid läbi. Rohustu on hõre ja tallamisõrn. 1.4.2. niiske nõmmerohumaa kkt.- laugetes nõgudes, rabade äärealadel. Põhjavee tase suhteliselt kõrge (võib tekkida rabastumine). 1.5. Palurohumaade tüübirühm- kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest.
ja 2. Liustiku järvesetted (põhja settinud rööpkihileised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärve tekkelised mõhnasetted)] Meresetted [ merepõhja setted (liiv ja sügavamates kihtides savi) ja rannasetted ( koreserikkad väikese savisisaldusega setted) Tuulesetted ehk eoolsed setted (peenliiv; Läänemere rannikuluited; primitiivsed liivamullad; vanadel rannikuluidetel-leetunud ja leedemullad) Deluviaalsetted ehk nõlvasetted (korese vaesemad, kui erosioonist haaratud ala, muld või pinnas; deluviaalsetetel on kujunenud deluviuaalmullad) Alluviaalsetted ehk jõesetted (põhiliselt liivsavid ja savid; nende setete iseloomulikuks omaduseks on kihiline ehitus; on kujunenud jõe lammidel või suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel; jõrve põhjasetted on liiv, kruus,
sügiseks hõredalt karvased.Abilehed väikesed, elliptilised, varisevad vara. Õitseb lehtimise ajal, isasurvad raota, emased raolised, ruljad, kuni 2 cm pikad, hõbedaselt karvased. Haljastuses mitmeid sorte: 'Bergen'; 'Green Carpet'; 'Grey Carpet'; 'Iona'; 'Voorthuizen' Liivpaju (Salix arenaria L.)Kuni 1 m kõrguseks kasvav tõusvate, tihedate võrsetega põõsas asub meil areaali idapiiril, teada kasvamas rannikuluidetel vaid Saaremaa lääneosas. Üldareaal Põhja-Euroopa ja siberi põhjaosa. Võrsed madalate pikivagudega, siidkarvased, pungad väikesed, munajad, karvased. Lehed munajad kuni piklikmunajad, kuni 3 cm pikad, kuni 1,5 cm laiad, lühidalt teritunud tipuga, mõlemalt pinnalt siidkarvased, leheserv veidi rullunud, terveservaline. Leheroots väga lühike kuni rootsutu, abilehed väikesed, ovaalsed. Õitseb mais, urvad ruljad, lühikesed, karvased. Ei oma tähtsust. Vitspaju (Salix viminalis L
Siseveekogud hõlmavad 1400 km2, palju on aasta ringi veerikkaid jõgesid. Suurimad jõed on laevatatavad ja neid ühendavad kanalid. Pikim jõgi on Loire (1012 km), mille vett kasutatakse ka tuumaelektrijaamade jahutusveeks. Mägedest laskuvad jõed on energiarohked, energiat on palju ka Biskaia lahe ja La Manche väina suubuvate jõgede lehtersuudmeid uhtuvates tõusu- ja mõõnalainetes. Järvi on palju, kuid nad on väiksed. Prantsusmaa asub valdavalt laialehiste metsade alal, kuid Biskaia rannikuluidetel ja mäestikes kasvavad ka okasmetsad. Kokku hõlmab mets 25% territooriumist. Maavaradest leidub rikkalikult kaali- ja kivisoola ning uraani- ja väikese metallisisaldusega (u. 31%) rauamaaki. Kunagine rikkalik boksiidivaru on ammendumas. Uus-Kaledoonias on palju niklit. Prantsusmaa on maailma peamisi tööstus- ja põllumajandusmaid, kuulub G8 hulka. Prantsusmaa majanduses on põhiosa erakapitalil, kuid ka riigi osa on suur. Vähenenud on
Eestis ja mujal lähiriikides (Rootsi) kasvatatakse liiki ka istandustes nn. energiavõsana. Haljastuses kena liik vabakujuliseks või pügatavaks hekiks, ei talu seisvat vett, saab haljastada niiskeid kohti Salix acutifolia (halapaju) - Kasvab kuni 10 m kõrguse puuna või kuni 8 m kõrguseks kasvava kõrge püstise põõsana. Üldareaal: Euroopa, Aasia. Eesti areaali loodepiiril, esineb vaid Ida- Eestis vähesel määral Peipsi rannikuluidetel, Koiva ning Piusa jõgede kallastel, Ülemiste järve kaldal jm. · Lehed süstjad, pikalt teritunud tipuga, näärmekalt saagjad, alt hallikasrohelised, leheroots kuni 1,5 cm pikk, näärmeteta. Lehe pikkus 6...12 cm, laius 1...1,5 cm. Abilehed teritunud tipuga, näärmeliselt saagja servaga varisevad koos lehtedega. · Võrsed peened, punakaspruunid kuni punased, läikivad, heleda vahakirmega kaetud.
annaabi.ee 
