aastaringselt. IDA COSTA DEL SOL Malaga cityst 54 kilomeetri ulatuses, mööda idarannikut, asub ida Costadel Sol. Vaatamata kõrgele tasemele kinnisvaraarenduses ei ole see võrreldav lääne Costa del Soli analoogsete arengutega. Malagast idas kõrguvad kuni 200 meetrised rannakaljud, 6 kus Sierra Almijara ühineb merega. See maastikuosa lõpeb tasase rannikualaga, mis kannab nimetust Mara. Tegu on linnastunud alaga, mida ümbritsevad traditsioonilised maaviljeluspiirkonnad. LÄÄNE COSTA DEL SOL Lääne Costa del Soli moodustab 100 kilomeetrit rannikuala, mis saab alguse Malaga cityst ja ulatub läände kuni Cadiz provintsi piirini. See osa rannikust on kõrgelt arenenud - seda nii kinnisvararenduse kui ka infarstruktuuri seisukohalt. Antud piirkond meelitab ligi tähtsama osa Hispaania rahvusvahelisest turismindusest
tootja veini. Portugali energeetika : 66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Portugali eesmärgiks 2020 aastaks on kasutada 50% taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese-, tuule-ja laineenergia. Portugal on Euroopas 10 populaarseima turismisihtriigi hulgas. Turismitööstuse arengule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga. Portugalil on turistidele palju pakkuda: suurepärane kliima, turvalisus, kaunid rannad, kuurordid, rikkalik ajaloopärand ja monumendid, väga hea tasemega hotellid ning kvaliteetne ja sõbralik teenindus. Populaarseimad on turistide seas Lissabon, Algarve piirkond ning Madeira ja Assoori saared. Samuti on Portugalil väga hea lennuühendus kogu maailmaga. Lisaks regulaarlendudele toimuvad peamistesse turismipiirkondadesse tihedad tsarterlennud. Portugali lendavad ka paljud odavlennufirmad.
pikeneb ja paksus suureneb. Esineb märkimisväärseid mikroklimaatilisi erinevusi. 1.2. Päikesekiirgus Päeva jooksul maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk oleneb päeva pikkusest, päikese kõrgusest, pilvisusest ja atmosfääri puhtusest. Eesti kiirgusolude territoriaalse varieeruvuse põhjustavad peamiselt pilvisuse iseärasused. Erinevused on suuremad soojal aastaajal, kui sisemaal on soodsamad olud rünkpilvede tekkeks ja seega on võrreldes rannikualaga päikesepaistet vähem. Aastas on päikesepaistet keskmiselt 1600 1900 tundi, mis on 3644% selle suurimast võimalikust väärtusest. Kiirguskliimaandmed 1966.98. aasta kohta on esitatud Tõravere aktinomeetriajaama mõõtmistulemuste abil. Tõraveres tehtud mõõtmise andmeil saab maapind päikese summaarset kiirgust (otsese ja hajusa kiirguse summa) aastas ligi 3500 MJ/m2. Otsest kiirgust on selles 48%. Suvekuudel on otsese kiirguse osatähtsus keskmiselt 5054, talvel vaid 1730%
tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga.[10] 21 3.6. Turism Ka kriisiajal edukalt arenev turismitööstus on Portugali majanduse üks alustalasid (u 6% SKP-st). Portugal on Euroopas 10 populaarseima turismisiriigi hulgas. 2007. aastal külastas Portugali 12,3 miljonit turisti. Turismitööstuse arengule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga. Portugalil on turistidele palju pakkuda: suurepärane kliima, turvalisus, kaunid rannad, kuurordid, rikkalik ajaloopärand ja monumendid, väga hea tasemega hotellid ning kvaliteetne ja sõbralik teenindus. Populaarseimad on turistide seas Lissabon, Algarve piirkond ning Madeira ja Assoori saared. Samuti on Portugalil väga hea lennuühendus kogu maailmaga. Lisaks regulaarlendudele toimuvad peamistesse turismipiirkondadesse tihedad tsarterlennud.
Traditsiooniline tootmine on suuresti teisenenud, liikudes tekstiili- ja jalatsitööstuse prevaleerimiselt neile tootmisharudele, kus uued sektorid pakuvad dünaamilisemat kasvu ja enam võimalusi uute tehnoloogiate rakendamiseks: autotööstus, elektroonika ja farmaatsiatööstus. Teenindussektori osakaalu suurenemist mõjutab ka Portugali geograafiline asend. Turismitööstuse kasvule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga. Teenuste sektor Järgides Euroopa partnerite eeskuju on ka Portugalis viimastel kümnenditel teenuste sektori osakaal märgatavalt suurenenud. Aastal 2008 oli teenindussektoris hõivatud 57,9% töötavast elanikkonnast ja toodeti 69,2% kogulisandväärtusest. Portugal on rahul oma avalike teenuste arenguga - Euroopa Komisjoni andmeil on Portugal näiteks online-teenuste kättesaadavuse ja funktsionaalsuse poolest Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal
annaabi.ee 
