See kujutab endast 2030 m kõrgust kustunud vulkaani Coatepeque järve ääres. Paljude põnevate loomade kõrval võib neis parkides kohata hulgaliseslt eksootilisi linde. Loodus El Salvadoris voolab rohkem kui 280 jõge, millest enamik kannavad oma veed Vaiksesse ookeani. El Salvador on vulkaaniderikas, ning tänu nende tegutsemisele on neid ümbritsev maa väga viljakas. El Salvadoris on kaks suurt mäeahelikku: Kesk-Ameerika Andid põhjaosas ja rannikuahelik. Viimase moodustavad noored, suuremalt osalt veel tegevad vulkaanid, näiteks Santa Ana (2381 m), San Vicente (2182 m), San Salvador (1960 m). Need on ka El Salvadori kõrgeimad tipud. Taimestik muutub vastavalt kõrgusele. Kõrgematel aladel levivad rohtlad. Külluses leidub troopilisi puuvilju, ning ravimtaimi. Kõikidest Mehhikost lõuna poole jäävatest Kesk-Ameerika riikidest on El Salvador kõige metsavaesem. Kaubandus
Riigi saab jagada viieks selgesti erinevaks suureks piirkonnaks. Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur Kanada kilp ehk Laurentia kiltmaa – avar, harvade kõrgendikega tasandik. Jääajast on sinna jäänud palju järvi ning kärestikulisi jõgesid. Kilbist läänepool laiuvad Suurtasandiku preeriad. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub mägismaa, mida piiravad Kaljumäestik ning Rannikuahelik. Suure järvistu ümbruses ja Saint Lawrence'i jõe äärsel madalikul valitseb hea kliima ja seepärast on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Lõpuks, Atlandi ranniku provintsid ning riigi 4 idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku. Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m). 1.3 Saared
astuda ilmade väljakutsetele vastu Wrangelli mägede peamised tipud: Mount Blackburn 4 996 m Mount Bona 5 005 m Mount Sanford 4 949 m üles Briti-Kolumbia rannikumäestik Briti-Kolumbia Vaikse ookeani rannikul, Vancouverist põhjas on tiheda metsaga kaetud ja fjorditaoliste lõhedega katkestatud metsikud mäed. Siin on palju suuri jõgesid, mis teevad reisi siin raskeks. Rannikuahelik ulatub põhja pool Alaska kaguosasse, kus on jääga kaetud tipud. Briti-Kolumbia kõrgeimad tipud on: Mount Waddington 4 016 m Mount Tiedemann 3 901 m üles Olümpia mäed Olümpia ahelik on kompaktne tippude ala, mis asub Olümpia poolsaarel Washingtoni osariigi läänerannikul. Ahelik hõlmab väikese ala ja mäed pole eriti kõrged, need on murdunud ja astmelised ning
katuseta. Indiaanlaste elu ohustavad nii metstööstus kui ka maavarade otsijad, kes on huvitatud piirkonna loodusvarade ekspluateerimisest, aga samuti leetrid ja muud haigused, mille vastu nad on kaitsetud. (6) 2.1 Pinnamood Kariibi mere kaldal ning piki Orinoco kaunist viljakat orgu laiuvad Venezuelale kuuluvad toredad jõukad maad. Mäeahelikud ümbritsevad peaaegu kogu riiki. Lõunas eraldub Guajaana mägismaa Amasoonia ürgmetsaorge; rannikuahelik põhjas varjab mereäärset, tihedasti asustatud maariba, läänes kerkivad Andide võimas de Merida ahelik ja Perijà mägismaa Kolumbia piiril. Mäestike vahel laiuvad suured lijaanod ehk savannid, mida valitsevad Orinoco jõgi oma avara deltaga ja Lõuna-Ameerika suurim järv Maracaibo. (5) 2.2 Veestik Venezuela on vägevate, enamikus laevatavate jõgede maa. Tähtsaim on muidugi pikkuselt Lõuna-Ameerika kolmas jõgi Orinoco. Orinoco jõgi on tuntud oma
liustike mõõtmed muutlikud. Nagu mujalgi maailmas, on ka Uus-Meremaal liustikud taandumas, kuid sellest hoolimata on siin u 360 liustikku. Suurim neist, Tasmani liustik, on kohati isegi kuni 600 m paks. Kui Lõunasaare läänenõlvadel paiknevad vihmarikkad piirkonnad, siis ahela idapoolsetele nõlvadele enam sademeid ei jätku ja nii asenduvad vihmametsad mõnikümmend kilomeetrit ida pool poolkõrbelise kõrgplatooga. Saare lõunaosas, kus temperatuur on madalam ja rannikuahelik ei tõuse nii järsult kõrgustesse, laiuvad ulatuslikud metsad. Mägiste metsade vahel peituvad maalilised järved, jõed, joad ja kosed kõik see kokku on eriilmeline piirkond, mida kutsutakse Fjordlandiks. Kuigi Lõunasaarel ei ole aktiivseid vulkaane on tabanud Uus-Meremaa lõunaosa mitu maavärinat alates möödunud aasta septembrist, mil riiki raputas 7,1 magnituudi tugevune maavärin. 22. veebruaril 2011 toimus suur looduskatastroof Uus-Meremaa Lõunasaarel, Christchurchi
Valdavalt 200-500m kõrgune kristalne Kanada kilp äärestab kaarjalt Hudsoni lahte. Kilbil on mandrijää jälgi moreenkuhjatisi, kaljutasandikke, soo- ja järvenõgusid. Lõunas ja läänes piirneb kilp järvevöötmega, mis ulatub Suure Orjajärve ja Suure karujärveni. Kilbist kagus küündib Kanadasse Apalatside põhjaosa. Kanada kilbist läänes asub Suurtasandik, mis kõrgeneb laugjalt lääne suunas (500-1500m). Kordiljeerid jagunevad kolmeks osaks: Kaljumäestik, Rannikuahelik ja nende vahel paiknevad platood, mida liigestavad orud ja madalad ahelikud. Kordiljeerid on valdavalt 2000-3000m kõrgused, kõrgeim tipp Logan (6050m). Enamik Kanadast asub parasvöötmes, põhjaosa paikneb lähisarktilises ja arktilises vöötmes. Ookeanidest kaugel asuvate sisealade kliima on mandriline. Valdav osa Kanadast on avatud arktilisele külmadele ja kuivadele tuultele. Idaalade kliimat jahendavad suvel külm Labradori hoovus ja Hudsoni lahe kauakestev jääkate. Jaanuaris
annaabi.ee 
