Omaette on eristatud leede-gleimullad (LG) mida on 12,6%-l vaadeldavast alast. Neil kasvavad enamasti rabastuvad metsad. Nõmme-ja palumännikud on iseloomulikud l leede-(L) ja leetunud(Lk, kokku 10,8%) muldadele. Savise ja liivsavise lõimisega ( vastavalt 4,5 ja 7,1%) gleimuldadele kasvavad enamasti mosaiikse alustaimestuga ürgmetsailmelised segapuistud. Roostike all on 680 ha e ligikaudu 0,7%. Uhutud moreenitasandikel ja karbonaatsetel rannasetetel kujunenud rähk-,klibu-, leetjad ja leostunud muldi on vaid 5,4%. Kaugseire andmeil hõlmavad Hiiumaa maastikurajooni metsased alad 71,5% territooriumist. Hiiumaa keskonnaatlase (2) andmeil aastast 2000 on metsade kogupindala Hiiu saarel ja selle rannikumere väikesaarel kokku 67 000 ha, st 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%
aluspõhjakivimitel paiknevad pinnakattesetted: merepõhjasetted liivakivil, rannasetted kambriumi liivakivil, merepõhjasetted karbonaatkivimil, rannasetted karbonaatkivimil karbonaatkivimil paiknev moreen: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil, sinakashall moreen kambriumi liivakivil ja savil eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, deluviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel, liustikujõesetetel ja massiivsel karbonaatkivimil. Inimtekkelised lähtekivimid praht, tuhk, prügimäed kuhjatud ja segatud looduslikud setted ja jääkpinnased, millele on kujunenud mitmesugused tehismullad. 3) GEOLOOGILINE AJAJAOTUS PERIOODID, MILLEST ON EESTIS SETTED. a)Kõige vanem on kambrium, kus leidub enamasti liiva- ja savikivimeid.
vakivil, merepõhjasetted karbonaatkivimil, rannasetted karbonaatkivimil karbonaatkivimil paiknev moreen: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil, sinakashall moreen kambriumi liivakivil ja savil eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, de- luviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel, liustikujõesetetel ja massiivsel karbonaatkivimil. Inimtekkelised lähtekivimid praht, tuhk, prügimäed kuhjatud ja segatud looduslikud setted ja jääkpinnased, millele on kujunenud mitmesugused tehismullad. 3) GEOLOOGILINE AJAJAOTUS – PERIOODID, MILLEST ON EESTIS SETTED. a) Kõige vanem on kambrium, kus leidub enamasti liiva- ja savikivimeid
merepõhjasetted liustikujärvesetetel ja moreenil hüdrolüüs süntees rannasetted moreenil ja merepõhjasetetel deluviaalsetted moreenil Reagentideks Hu-ained ja mineraalid olemus ja hulk sõltuvad kliimast, lähtekivimist, tuulesetted rannasetetel veereziimist orgaanilised setted merepõhjasetetel, moreenil, liustikujõesetetel ja massiivsel karbonaatkivimil 2. nende lihtsate reaktsioonide mitmesugused kombinatsioonid mikroprotsessid, mida silmaga ei näe:
5. Turvas – soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 135. Muldade jaotumus ja omadused Rendsiinade (karbonaatmuldade) põhiline leviala on Põhja- ja Loode-Eesti ning saared, vähemal määral on neid ka Kesk-Eestis, Vooremaal ja Kagu-Eesti kõrgustikel. Paepealsed rendsiinad on kujunenud Põhja-Eesti pankranniku massiivsel pael ja seda katvail kuni 30 cm paksustel setetel. Rähksed rendsiinad on kujunenud rähkmoreenil koreselistel liustikujõe- ja rannasetetel, nad on rohumaadel ja metsades huumusrikkad (üle 5%), mullaharimisega huumusesisaldus väheneb (4–2%-ni). Väga õhukesi muldi ei saa põllumajanduses kasutada. Kõige rohkem on õhukesi (lamedail kühmudel ja künnistel või tasandikel) ning keskmise sügavusega rendsiinasid (tasandikel või lamedates nõgudes ja lohkudes). Gleistunud rendsiinad asuvad madalamatel pinnavormidel, on lühikest aega kevaditi ja sügiseti liigniisked, suvel sageli põuakartlikud. Rendsiinadel on
annaabi.ee 
