kogumine, läbivaatus ja võrdlev hinnang, andmete puudumisel täiendavate uuringute tegemine (s.h. geograafiline asend ja ühendusteed) navigatsioonitingimused, meresõidu ohutus geotehnifised tingimused, sh. geotehniline uuring akvatooriumis hüdrograafrlised tingimused, sh. hüdrograafiline mõödistamine sadama ja merekanali veealadel rannaprotsesside iseloom ja nende võimalikud muutused (randade ehituse ja evolutsiooni iseloomustus, rannasetete dünaamika, eriti selle kvantitatiivne külg, rannikukeskkonna ning inimtegevuse omavaheliste suhete prognoos) sadamapiirkondade maaomand loodusvarade paiknemine sadamapiirkondades keskkonnakahjustusi põhjustavate võtmetegurite esialgne määratlemine (sh. avariid) jne. Majanduspoliitilised, kelle omandid jne. Mõõdistamised, eeldused maal ja merel. Sügavused. Milline hüdrodünaamika seal on? Kust neid võetakse
See on kordades suurem veemassi paksusest ja lainekõrgusest. Ka tavaliste pinnalainete jõudmisel laugele kõva pinnasega rannale ulatub vesi sageli kaks kuni kolm korda kõrgemale laine enese kõrgusest. Tōhoku tsunami kandis Ofunato linnas kalastustarbeid Ryori lahe rannikule 29,6 meetri kõrgusele meretasemest ning Miyako linnas sadamast pärinevat puitmaterjali isegi 37,9 meetri kõrgusele. Taoline sisemaale pürgiv veemass külvab hävingut eelkõige oma teel kaasa haaratud rannasetete, mudaks keerutatud mulla ja voolu sisse haaratud rusude kaudu. Sellesse voogu sattumisel on ellujäämise šansid väga väikesed. Pealegi hakkab kogu see segu kümmekonna minuti pärast avamere poole tagasi voolama; sageli märksa kiiremini kui sisemaale tungides. Suures õnnetuses natuke õnne: Tänu pikaajalisele kogemusele maavärinakindlate hoonete ehitamisel oli Tōhoku maavärina otseste ohvrite arv tõenäoliselt mõnikümmend kuni mõnisada.
lainetuse poolt kuhjatud pinnavormid. 5. Merejää -Meie alal omab väga olulist rolli randade morfoloogia kujundamisel. Siin saab eraldada otsese jää tegevuse, kus siis lagunemise ajal võib jää kuhjata suurel hulgal setteid rannajoonest kõrgemale. Ka vastupidi jää võib lõhkuda juba kujunenud pinnavorme (rannavalle, luiteid). Jää võib kuhjata suure läbimõõduga kive rannajoone lähedale. Need omakorda võivad aga hiljem soodustada rannasetete v. eoolsete setete kuhjumist. Aga merejääl on ka randasid kaitsev funktsioon. Kui rääkisime, et lainetus on määrav randade morfoloogiat kujundav tegur, siis jääkatte perioodil arusaadavalt lainetus mõjule ie pääse. N. viimastel aastatel on täheldatud suuri purustusi E. mere ja suurjärvede randadel. Samas veetasemed ei ole oluliselt muutunud, tormiste päevade arv samuti mitte. Ka tormide tugevuses ei ole silmnähtavaid muutusi. Küll aga ei ole esinenud korralikku jääkatet, mis
tänu pinnahoovustele, tuultele, ning settida randadele, mere äärde ja soodele. Õli võib loksuda ühes ja samas tõusutsoonis (või ka ühest teise) sisse ja välja. Sõltuvalt setete või substraadi omadustest, ranna profiili kallakusest ja olemasolevast laineenergiast, võib õli olla maetud kihtidesse, setete alla (vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannasetete erosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni. 2. Mis on absorbeeriv poom? Ujuv absorbent on hüdrofoobne, saab kasutada vedelreostuse likvideerimiseks vee pinnalt. Sobib kasutamiseks: õli, bensiini, rasvade jms absorbeerimiseks. Ei absorbeeri vett ja vesilahuseid. Poom on pakendatud spetsiaalsesse ilmastikukindlasse tekstiil-polüetileen pakendisse, mida saab kasutada ka
mere äärde ja soodele. Õli võib loksuda ühes ja samas tõusutsoonis (või ka ühest teise) sisse ja välja. Sõltuvalt setete või substraadi omadustest, ranna profiili kallakusest ja olemasolevast laineenergiast, võib õli olla maetud kihtidesse, setete alla (vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannaseteteerosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni. 11.Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Õlilaigu levimine merepinnal on ajaliselt kiire ja domineeriv protsess kohe pärast lekkimist, mis pidevalt kahaneb kuni täieliku peatumiseni ühe kuni 10 päeva jooksul. Õli levimist mõjutab mitu tegurit. Kõige olulisem on väljavoolanud õli maht, eeldusel, et õli on üle oma voolavuspunkti
annaabi.ee 
