Mujal maailmas kirjutasid rokkarid ise endale koos viisiga ka sõnad. See poleks võimalik olnud toona ENSVs. Selleks, et saaks rääkida sellest, millest nad tahtsd rääkida, pidid tekstid olema keerukalt kodeeritud. Arvatavasti oli Ruja ainuke nähtus kogu kultuuripildis, mis inimeste kustuma hakkavat lootust veel üleval hoidis. Lootust õiglusele, teisitimõtlemise karistamatusele, rahvuslikule omaette olekule, informatsiooni levikule jne jne. Ruja oli kuulajatele lootus. Rannapile oli Ruja relv. Nad pidasid sõda läbi rockmuusika. Nad mitte ainult ei võimendanud luules peituvad sõnumid tuhandeid kordi, vaid ka lisaks viisid selle tuhandeid kordi suurema auditooriumi ette - nende kontsertidel oli igal ca 1000 inimest, lisaks raadio, ükskõik kui vähe sealt ka ei kõlanud. Ja nende lugusid salvestati süles oleva makiga kontsertidel, ning lindistati kodudes korduvalt ümber. Ja juba Eestimaa nimetamine laulus, 4
Eestisse jõudis popmuusika viimane moeröögatus- süntesaator Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor Garsnek. Kuna klahvpillidemängijate sulest tuli enamik originaalloomingust, siis nende vahetumisega kaasnesid ansambli muusikas alati märgatavad stiilimuutused. Erinevail aastail on Rujas mänginud palju
is, paljudes Euroopa riikides, USA-s, Kanadas ja Austraalias. Ta on korraldanud üle Eesti enda konstert-tuure ,,Klaver tuleb külla" ( 1997, 1999, 2008). Saavutused 1973. aastal võitis ta Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi. Lõppvoorus sai ta auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis 1976. aastal. 1984. aastal pärjati ta Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks ning 2001. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Looming Rein Rannapile on suureks eeskujuks olnud Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. Rannap ise kirjutab heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Enamus lood on tal siiski kirjutatud klaverile, kuid on kirjutanud levilaule ja kammermuusikat. Orkestriteosed: ,,Papagoid", ,,Eleegia", ,,Umbrellas", ,,Sümfoonia". Klaveriteosed ja tsüklid: ,,Naiivsed ja süütud palad", ,,Cruise Control", ,,Six-pack piano". HELJO SEPP ( sündinud 15. oktoobril 1922) on eesti pianist, pedagoog ja Eesti Muusika- ja
Nad otsustasid siiski mõlema kasuks ja tegid väga originaalset muusikat. Ruja alustas KGB ajal ja rikkus selle reegleid esinedes Eestis. Samuti oli Ruja esimeseks sammuks Eesti rocki ajastule. Ruja esimene koosseis oli Rein Rannapil ja Raul Sepperil. Neil õnnestus Eesti raadio stuudios lindistada kaks lugu, esimene oli ,,Need ei vaata tagasi...". Hiljem lindistasid nad loo ,,Nii vaikseks kõik on jäänud". Sellel ajal oli koosseis juba suurem, lisaks Rannapile ja Sepperile veel Urmas Alender, Paul Mägi, Toomas Veenre ja Andrus Vaht. Ruja esimene kindel koosseis oli veebruaris aastal 1972 - Alender(vokaal), Vaht(trummid), Rannap(klahvpillid), Andres Põldroo(kitarr) ja Tiit Haagma (basskitarr). Viisiku ainuke lindistatud lugu oli ,,Rukkilõikus". Peale loo tegemist lõpetas Põldroo koostöö Rujaga, sest ta asendati Jaanus Nõgistoga. See vahetus lõi klassikalise Ruja, mis kestis umbes kaks aastat
õnnestub!), selline kutsung pidavat olema raadiojaamal Ameerika Hääl. Trükikoja töötaja ja kontserdi korraldaja vallandati selle eest. Muidu heideti kontserdile veel ette, et publik olla jätnud saali maha paar tühja veinipudelit - see oli miskipärast tragöödia. Ansamblil oli laval ka viinapudel - klaveril - millest joodi. See oli loomulikult vesi, laulja kurgule. Sellest kontserdist tekkinud suhtumine andist tunda oma 10 aastat nii Rannapile kui ka Kaljuste koorile. Veel olla nad mõnitanud midagi pühalikku sellega, et koori meeslauljatel olid seljas frakid, ansamblil aga hilbud.. Ruja sai "igavese" esinemiskeelu. Ruja oli muutnud osaks mitte ainult eesti rockmuusikast, vaid ta seondus mitmel moel kogu noore eesti kultuuriga. Üks teatrimässajajatest, lavastaja Kalju Komissarov rehabiliteeris neid poolteist aastat hiljem, seoses ideoloogiliselt "õige" rockooperiga "Protsess
annaabi.ee 
