21. Millised jäljed maastikus aitavad teadlastel väita, et mandriliustik liikus Eestis loode-kagu suunas? V: pinnavormide suuna järgi. 22. Vali üks mandrijäätekkeline pinnavorm ja kirjelda, kuidas see tekkis? V: Voored - väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolival tegevusel - kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel. 23. Nimeta Eestis leiduvaid meretekkelisi kuhjevorme. V: Kõige suuremad ja ilmekamad merelised kuhjevormid on rannabarrid. Levinud rannakuhjevormid on ka rannavallid ja maasääred. 24. Mille poolest erinevad kärestik, kosk ja juga? Kus Eestis selliseid jõelõike peamiselt leidub? Miks seal? V: Kärestik on kiire vooluga kivine lõik, kosk suure languga lõik ja juga astangult langev vesi. 25. Mis on karst ja kus Eestis seda esineb? Miks just seal? V: Karst on maaalune koopa jõgi. Seda esineb Pandiverr kõrgustikul ja Harju lavamaal. Sest seal on õhuke, vett kergesti läbilaskev pinnakate. 26
vahelistes lahtedes toimub setete akumulatsioon. 2. Lainete kuhjaval tegevusel ehk akumulatsiooni tulemusel. Merelisi kuhjevorme leidub Eestis märksa enam kui kulutusvorme. Eesti vanadel randadel on settimine toimunud peamiselt tugevasti liigestatud lahelisel laugrannal, mida iseloomustab väikese kaldenurgaga rannanõlv ning madal rannikumeri. Kuhjevormid: 1. Kuhjelised rannaterassid On eestis levinuimad rannakuhjevormid. On moodustunud kas setete risti või pikirände tulemusena ning kujutavad endat kunagise või nüüdisaegse veekogu suunas pisut kaldu olevaid tasandikke. Kuhjelised terassi on tasasema reljeefiga kui murrutuslavad. Setete paksus ulatub 10m kuni 20m, nt. Uulus, Sindi lähistel, Harkus ja Pritial. Setted koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või
jõeorgudest ei arvesta need sageli nüüdisreljeefi kallakust, nende pikiprofiil on mõnikord ebaühtlane, astmeline ning esineb sulglohke, kus tänapäeval asuvad järved ja sood. Mõhn on liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, mis on enamast ümara põhiplaaniga. 9. Jäätekkeliste ja jääsulamisvee tekkeliste pinnavotmide levikuala. 10. Mere- ja järvetekkelised pinnavormid, näited. Kuhjelised rannaterrassid On Eestis levinuimad rannakuhjevormid. On moodustunud kas setete risti- või pikirände tulemusena ning kujutavad endast kunagise või nüüdisaegse veekogu suunas pisut kaldu olevaid tasandikke. Kuhjelised terrassid on tasasema reljeefiga kui murrutuslavad. Setete paksus ulatub 10 m kuni 20 m, nt. Uulus, Sindi lähistel, Harkus ja Pirital. Setted koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või erivanuste
· Kesk-Eesti hõlmab kaarjat voortevööndit · Lõuna-Eesti küllaltki paksu pinnakattega, künkliku moreenreljeefika, ülekaalus liustike kuhjav tegevus Mere ja järvetkkelised piinavormid · Murrutusjärsakud tekivad järsunõlvalisel rannal muurutuse tulemusena · Rannaterrasid levinuim rannakuhjevorm. Võivad olla moodustunud nii setete ristrände kui ka pikirände tulemusena · Maasääred kunagisse merre ulatunud piklikud rannakuhjevormid Vooluvee tekkelised pinnavormid: · Siia alla kuuluvad kõik voolava vee geoloogilisel toimel kujunenud pinnavormid · Jõeorud püsiva sängivoolu kujundatud kulutusvormid. Sängorg, sälkorg, moldorg, kanjonorg Korrosioonilised ja sufosioonilised pinnavormid · Uhaku, Lüganuse juures, Kostivere · Karstivormid saavad olla ainult Põhja-Eestis, veidi ka Kagu-Eestis. Aluspõhi läheb üle mullaks.
(näiteks Saaremaal Järverannal), aluspõhjakivimites murrutuspanku ehk lihtsalt panku (näiteks Osmussaarel). Pankade jalamil leidub murrutuskulpaid (näiteks Suurupi poolsaarel 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5 m kõrgune koobas). Järsakute maa suunas taandumisel on nende ette kujunenud tasased murrutus- ehk abrasioonilavad. Tekkeviisi järgi jagunevad rannakuhjevormid liitunuiks (kuhjelised rannaterrassid), vabadeks (maasääred, nooljad maasääred), sulgevaiks (põiksääred, tombolod) ja lahusolevaiks (rannabarrid, kuhjesaared). Ühtesid rannakuhjevorme, näiteks kuhjelisi terrasse, maasääri, rannabarre ja rannavalle, leidub Eestis rohkesti, teised (tombolod, silmusjad maasääred) on võrdlemisi haruldased. Väikevormidest leidub laineviresid, rõõneid ja festoone.
annaabi.ee 
