Saksamaalt lüüa saamist Eesti osalus sõjas Vene armeesse ligi 100'000 sõdurit kellest langes 10'000 Eesti sõdureid pandi kõigile rinnetele Mobiliseerimse tõttu jäid põllud sööti ja hobused ning kariloomad rekvireeriti Sõjategevus Eestis 1912 aastal hakati ehitama rannakaitsepositsiioni, et kaitsa Peterburgi võimalike mererünnakute eest 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi. Sõja algusest lasi Venemaa merre 38'500 meremiini ja Irbe väina ainuüksi 10'000 meremiini 1917. aastal oli Lääne- Eesti saartel 15'000 meest, hiljem lisandus sinna veel 7000 meest nendeseas Eesti 1. polku kaks jalaväge. Laevaväeks olid 2 vana Vene soomuslaeva, 3 ristlejat ja 33 hävitajat, lisaks väiksemad laeva Saksa dessant Saaremaale operatsioon Albion 12
rikkumise eest võis saada kuni 3000 rubla trahvi. Veidi hiljem suleti saksakeelsed ajalehed, ent suurim hoop baltisakslusele oli saksakeelsete koolide sulgemine. Sõjategevus Eestis Kaitsmaks Peterburi (Petrogradi) võimaliku rünnaku vastu merelt alustati juba 1912. aastal Soome ja Eesti rannikul rannakaitsepositsiooni ehitamist. Seda tuntakse Imperaator Peeter Suure merekindlusena. Lääne-Eesti saartele jõuti ehitustöödega alles 1915. aastal. 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi. Võimalikesse dessandi maabumise piirkondadesse ehitati traattõkked ja kaevikud. Alates sõja algusest oli Vene merevägi vette lasknud ligi 38 500 miini, ainuüksi Irbe väina pandi 10 000 miini. Lääne-Eesti saartel oli 1917. aastal ligi 15 000 meest. Hiljem lisandus veel umbes 7000, nende seas ka 1. eesti polgu kaks pataljoni. Kaitset juhtis siin kontradmiral Dmitri Svesnikov ja tema staabiülem oli kapten Nikolai Reek
Uus elupaik leiti Hiiumaa rootslastele Ukrainas Dnepri ääres. 1810. a. aeti enamik rootslasi välja ka Kärdlast, viimased 5 rootslaste talu likvideeriti aga 1830. a., mil töötas juba Suuremõisast siia toodud kalevivabrik ning selle omanikel olid talupoegade maade suhtes teised plaanid. Teine maailmasõda laastas Hiiumaad kaotati nii inimesi kui rikuti loodust. 1939. a. Eesti Vabariigi ja NSVL vahel sõlmitud lepingu alusel ehitati Hiiumaale suured kasarmud, rannakaitsepatareid ja nende kindlustussüsteemid Tahkuna poolsaarel, Emmaste lähedal Tohvril, Kärdla lähistel jm. Suured sõjalised ettevalmistused Hiiumaal, eriti Tahkuna merekindlustuste süsteemi rajamine võimaldasidki II maailmasõja esimesel aastal venelastel sakslastele nii kaua vastu pidasid. Nii nagu Hiiumaa ajalugu on pakkunud huvi ajaloolastele on ka Hiiumaa loodus pakkunud juba sajandeid huvi teadlastele. Baltisaksa teadlased tegid Hiiumaast uurimistöid juba 18.- 19.sajandil
oktoober ukj) 1917 alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid Tagalahes ja Pammana poolsaarel 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. Merel on ligi Saksamaa keisririigi sõjamerelaevastiku kolmesada alust, teiste seas vesilennukite emalaev ning kuus allveelaeva. Üksikud Saaremaal asuvad Vene keisririigi Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatareid lõpetasid kiiresti vastupanu. Muhule paisati viimasel hetkel ka kaks 1. eesti polgu pataljoni, kuid needki ei suutnud sakslasi peatada. 1600 eestlast langes vangi. 15. oktoobril hakati vallutama Hiiumaad, kui Sõrul maabus ja lõi sillapea 300 madrusest koosnev üksus Rosenbergi flotillist kaptenleitnant von Ahlefeldti juhtimisel. Alles 18. oktoobril tungis Hiiumaale II Jalgrattapataljon ja ülemleitnant von Kaweczynski juhtimisel 17. Jalaväerügement. 20
okupeerimine. 19.08. Sa väed pealetungile Väina jõel. 22.08 loovutas Ve Riia Sa-le. Eestlaste jaoks tähendas see suurt ohtu. Ve väejuhatus saatis läti aladele reservväeosi. Oli selge, et Ve vägede vastupanuvõimele tulevikus ei või enam loota. Sa kavandasid pealetungi Lääne-Eesti saartele. Selleks koondati Liepajasse väga suured sõjajõud, lahingulaevad, ristlejad, transpordilaevad jne kokku ca 300 mitmesugust alust. Sa valmistasid küll peavalu miinitõkked ja rannakaitsepatareid, mis olid saarte rannikule paigutatud. Kardeti ka Ve laevastiku põhijõudusid, kellest tegeikult polnud mingit vastast. Saaremaale kavatseti maandada ekspeditisoonikorpus sh jalgratturite brigaad. 28.09 sõitsid Sa laevad merele. Ve väed ei osutanud nimetamisväärset vastupanu, vaid mõned laevad sattusid miinidele. Sa edasitung arenes kiiresti. 1 suund Kuressaare- Sõrve, teine Orissaare peale. Suuremad lahingud vallandusid ainult merel. Ve viimane vastupanukatse 4.10. 8
annaabi.ee 
