· Harvaesinevad rinnavähi vormid on tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne. (Tigane.) Diagnoosimine Varased sümptomil kasvajal puuduvad. 90% haigetest avastavad kasvaja ise palpatsioonil (Labotkin 2002). Perearsti või günekoloogi külastamisel vaatab arst patsiendi läbi ning vajadusel suunab eriarsti (mammoloogi) konsultatsioonile (Tigane). Eriarst teeb rindade läbivaatuse ning kontrollib, kas lümfisõlmed on suurenenud kaenlaalustes ja rangluupiirkonnas. Seejärel määrab mammoloog vajalikud uuringud (mammograafia, sonograafia, magnetuuring, peennõelbiopsia, jämenõelbiopsia, stereotaktiline biopsia, rinnakolde opeatsiooneelne traadistamine, ekstsisioon) (Tigane). Ravimeetodid Kui kasvaja levikuulatus on kindlaks määratud, siis koostatakse raviplaan (Haagedoorn jt 1994). Tänu kaasaegsetele ravimeetmetele on paranenud patsientide elulemus (Tigane). Rinnavähi ravi
aksonid/) ja autonoomseks (sümpaatiline/vastus stressile/ ja parasümpaatiline/organismi reservide ja homeostaasi säilitamine/) kraniaalnärvid 12 paari (v.a n.opticus mis on aju osa), spinaalnärvid 31 paari. Igast seljaaju segmendist algavad närvijuured. Nimme ja ristluunärvide pikad juured – hobusesaba. 31 paari – 8 kaelanärvi, 12 rinnanärvi, 5 nimmenärvi, 5 ristluunärvi, 1 õndranärv. Kaelapõimik lülisamba kõrval, õlapõimik rangluupiirkonnas ja kaenlaõõnes, nimmepõimik väikevaagnas. Haistmisnärv. Nägemisnärv. I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused. Kahjustus – anosmia, hüposmia, hüperosmia, parosmia(ei tunne lõhnasid ära). Eesmise koljukoopa põhimiku murd, basaalmeningiidid, hüsteeria, nina limaskesta kahjustused. II nägemisnärv (n
piirkonnad, suubumine vereringesse) Lümf liigub mööda lümfikapillaare, mis hiljem kogunevad suuremateks lümfisoonteks, mis omakorda moodustavad lümfijuhad. Lümf läbib oma teel ainult ühte lümfisõlme, kus ta rikastub 31 lümfotsüütidega ning puhastatakse kahjulikest mikroorganismidest ja kahjulikest ainetest. Lümfijuhad suubuvad rangluupiirkonnas olevatesse veeninurkadesse. Lümf tekib verest ja lõhustatakse tagasi vereks. Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ja keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteem on teine äravoolusüsteem, ta on venoosse süsteemi täienduseks, tal on suur kaitsekontroll. Inimesel on kaks lümfijuha: 1) Parem lümfijuha, ¼ kehast, kogub lümfi oma harude kaudu
piirkonnad, suubumine vereringesse)? Lümf kui rakkude vahel olev koevedelik koguneb lümfikapillaaridesse, siis nimetatakse seda lümfiks. Lümf liigub mööda lümfikapillaare, mis hiljem kogunevad suuremateks lümfisoonteks, mis omakorda moodustavad lümfijuhad. Lümf läbib oma teel ainult ühte lümfisõlme, kus ta rikastub lümfotsüütidega. Lümfisõlmed on omalaadsed filtrid, kus lümf puhastatakse kahjulikest mikroorganismidest ja kahjulikest ainetest. Lümfijuhad suubuvad rangluupiirkonnas olevatesse veeninurkadesse. Lümf tekib verest ja lõhustatakse tagasi vereks. Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ja keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteem on teine äravoolusüsteem, ta on venoosse süsteemi täienduseks, tal on suur kaitsekontroll. Inimesel on kaks lümfijuha: 1) Parem lümfijuha, ¼ kehast, kogub lümfi oma harude kaudu paremast pea poolt, paremast kaela poolt, paremalt rindkerest, paremast
nimetatakse seda lümfiks. Lümf liigub mööda lümfikapillaare, mis hiljem kogunevad suuremateks lümfisoonteks, mis omakorda moodustavad lümfijuhad. Lümf läbib oma teel ainult ühte lümfisõlme, kus ta rikastub lümfotsüütidega. Lümfisõlmed on 63 omalaadsed filtrid, kus lümf puhastatakse kahjulikest mikroorganismidest ja kahjulikest ainetest. Lümfijuhad suubuvad rangluupiirkonnas olevatesse veeninurkadesse. Lümf tekib verest ja lõhustatakse tagasi vereks. Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ja keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteem on teine äravoolusüsteem, ta on venoosse süsteemi täienduseks, tal on suur kaitsekontroll. Inimesel on kaks lümfijuha: 1) Parem lümfijuha, ¼ kehast, kogub lümfi oma harude kaudu paremast pea poolt, paremast kaela poolt, paremalt rindkerest, paremast
piirkonnad, suubumine vereringesse)? Lümf kui rakkude vahel olev koevedelik koguneb lümfikapillaaridesse, siis nimetatakse seda lümfiks. Lümf liigub mööda lümfikapillaare, mis hiljem kogunevad suuremateks lümfisoonteks, mis omakorda moodustavad lümfijuhad. Lümf läbib oma teel ainult ühte lümfisõlme, kus ta rikastub lümfotsüütidega. Lümfisõlmed on omalaadsed filtrid, kus lümf puhastatakse kahjulikest mikroorganismidest ja kahjulikest ainetest. Lümfijuhad suubuvad rangluupiirkonnas olevatesse veeninurkadesse. Lümf tekib verest ja lõhustatakse tagasi vereks. Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ja keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteem on teine äravoolusüsteem, ta on venoosse süsteemi täienduseks, tal on suur kaitsekontroll. Inimesel on kaks lümfijuha: 1) Parem lümfijuha, ¼ kehast, kogub lümfi oma harude kaudu paremast pea poolt, paremast kaela poolt, paremalt rindkerest, paremast
annaabi.ee 
