Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. Rinnakorv Rinnakorvi moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak Rinnakorvi ülesandeks on kaitsta südant ja kopse. Õlavööde koosneb kahest abaluust ja kahest rangluust. Õlavöötme luude ülesandeks on ühendada ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Ülajäsemed Inimese ülajäsemed koosnevad õlavarreluust, küünarluust, kodarluust, randmeluudest ja kämblaluudest. Käelaba ehitusse kuuluvad lisaks kämblaluudele veel sõrmeluud. Vaagnavööde Inimese vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on tagantpoolt tugevasti kokkukasvanud ristluuga ja eestpoolt omavahel ühenduses. Alajäsemed Jalalaba luude hulka kuuluvad kannaluud, pöialuud ja varbaluud Luudevahelised ühendused Inimese luustikus on erinevad luud ühendatud luudevaheliste ühendustega. Liikumatuid luudevahelisi ühendusi nimetatakse ka liidusteks
Kaela kõrval paiknevad suur ja väike pöörel. Alumises otsas on põnt ( keskmine, külgmine põnt ). Pea ja põnda vahele jääb reieluu keha. Sääreluud on sääre ja pindluu. Sääreluu ülemises otsas paikneb külgmine ja keskmine põnt. Luu alumine ots on nelinurkne, mille sisemisel ( mediaalsel ) küljel paikneb keskime peks. Välimisel ( lateraalsel ) paikneb pindluumine sälk. Pindluu ülemine ots on pea ja alumine moodustab peksu. Jalaluud: Kannaluid on 7 lühikest luud ( randmeluudest suuremad ). Proksimaalsel reas on 2 luud : konts ja kandluu ( kõige suurem ). Distaalses reas on 5 luud : lodiluu (4), kuupluu (3) ja kolm talbluud : keskmine (5), vahepealne (6) ja külgmine (7). Pöialuid loendatakse suure varba poolt, esimene on kõige lühem ja jämedam. Teine on kõige pikem. Varvasteluud on nimepoolest ja kujupoolest sõrmeluudega sarnased. Suurel varbal on 2 faalanksit, teistel 3. 5dal varbal liitub keskne faalanks distaalsega.
kandluu köbruke reie suhtes painutades. Hädavajalikud lihased kõndimise juures. Käe lihased Enamasti algavad Kinnituvad Sõrmede üldistavalt randmeluudest enamasti ühest liigutamine ja a)painutajate hoidur otsast vastava painutamine on e. m. flexor sõrme teisele või põhifunktsiooniks retinaculum kolmandale b)väikese sõrme faalanksile eemaldaja e. m. abductor digiti minimi c)väikese sõrme painutaja e. m. flexor digiti minimi d)väikese sõrme vastastaja e. m. opponens digiti minimi e)pihkmised luudevahelised
Vertikaalsete jõudude amortiseerimiseks ja kehale liikuvuse andmiseks on selgrool kaela ja nimme piirkonnas kaks kõverust ettepoole (lordoos) ning rindkere ja ristluu osas kõverused vastavalt tahapoole (küfoos). Külgsuunas puuduvad normaalsel selgrool kõverused. ÜLAJÄSEMED Ülajäsemed, kui inimese kõige olulisemad keskkonda mõjutavad manipulaatorid, kinnituvad ees rangluu ja taga abaluu kaudu rinnakorvile. Ülajäse moodustub õlavarreluust, küünarvarrest ning kodarluust, randmeluudest ja labakäe luudest. ALAJÄSEMED Keha raskust kandvad ning liikumisvõimet tagavad alajäseme luud on reieluu, sääre- ja pindluu, põlvekeder ning jalapöia luud. Keha raskus kantakse alajäsemetele vaagnaluude kaudu läbi puusaliigese. Kehamassist jääb kõige suurem osa jalapöia kanda. Pöid on liikumise seisukohalt ülioluline, sest siin "asub" oluline osa inimese hüppevõimest ning pöid on tähtis ka püstises asendis tasakaalu säilitamisel. Olulist rolli keha raskuse kandmisel ja
rindkere ja ristluu osas kõverused vastavalt tahapoole (küfoos). Selgroolülisid eraldavad kõhrelised kettakesed, mida nimetatakse ka diskideks. Diski pehmet keskosa ümbritseb tugev sidekude. Kui inimene liigub, muudavad elastsed lülivahekettad oma kuju ning lubavad lülisambal end kokku suruda või kõveraks muutuda. Suure koormuse korral võib disk välja sopistuda. Närvijuurele surumine tekitab piinavat valu. 16) Ülajäse koosneb õlavarreluust, küünarvarrest ning kodarluust, randmeluudest ja labakäe luudest. Alajäseme luud on reieluu, sääre- ja pindluu, põlvekeder ning jalapöia luud. Ülajäsemed kinnituvad ees rangluu ja taga abaluu kaudu rinnakorvile. 17) Lihaste ülesanded: 1) Sooritada liigutusi. 2) Säilitada keha asend nii ärkvelolekul kui ka magades (pidevalt mõjutab gravitatsioon, liikumise inerts jmt). 3) Liigeste fikseerimine sihipäraste liigutuste sooritamiseks (nt pallivise, hüpe).
ja pool nimetut sõrme) peopesapoolses osas. Ennetamine: Eelkõige korduvate liigutuste vältimine, puhkepauside tegemine ja ergonoomilised töövõtted. Karpkaalkanali ehk randmekanalisündroom on läbi randmekanali kulgeva mediaanse ehk keskpidise närvi pitsumise tagajärjel tekkiv sündroom. Mediaanne ehk keskpidine närv läheb randme siseküljelt peopessa läbi randmeluudest ja nende vahel olevast tugevast randmeristsidemest moodustava randmekanali ehk karpkaalkanali. Kui randmekanal aheneb, näiteks trauma või põletiku tõttu tekkiva sideme paksenemise tõttu, siis tekib närvile pidev surve. Selline krooniline surve närvile, mis läheb sõrmedesse ja peopesas olevatesse pöidla lihastesse põhjustabki tundlikkuse ja funktsiooni häireid ehk karpkaalkanalisündroomi. Haigestuvad
annaabi.ee 
