Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused
liigid. (Talvi, T. 2001) Eestis ei ole nii suuri luhti nagu Kesk-Euroopas. Suuremad lamminiidud on Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eesti suuremate jõgede kallastel. Saartel luhti peaaegu ei ole. Eestis on umbes 20 000 ha lamminiite, millest 80% on looduskaitse seisukohast väärtuslikud. Lamminiite majandatakse aga praegu väheselt ja see ohustab nende püsimajäämist. (Sammul, M. jt. 2003) Pärandkoosluste kaitsmine ja säilitamine Kuidas ja miks pärandit hoida? Eesti maarahvale on aga pärandkooslused olnud igapäevaelu loomulik keskkond. Niitude kastesest sülest pärineb suur osa rahvalaule ja muistendeid, ainelisest rahvakultuurist rääkimata. Pärandkooslusi saab säilitada vaid pideva väheintensiivse majandamisega. Ent nende hooldamine ei ole majanduslikult kuigi tulus. Looduskaitsele ja põllumajanduslikule keskkonnale mõeldud vahendite jagamiseks on võimalik välja töötada erinevaid toetusskeeme. Eestis on loodud riiklik toetuste süsteem eesmärgiga katta kaitsealade
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest.
Pärandkooslused ja nende kaitse. Pärandkooslused ja nende kaitse Mõniste kool Tarvi Langus Mõniste kool 6. klass 6. Klass Tarvi Langus Sisukord Sissejuhatus Niidud on pärandkooslused Niitudel kasvab haruldasi taimi Taimed Looduskaitsealused niidud Sissejuhatus Tuhandeid aastaid tagasi laiusid ümberringi metsad ja sood. Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul.
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
annaabi.ee 
