kirjutanud. Indrek kohtas ka Pearut ning tervitas teda soojalt ja külastas ristiisa, Hundipalu Tiitu, kellega rääkis poliitikast ja muudest ilmaasjadest. Indrek läks sügisel kooli tagasi ning suhted Vargamäega lõdvenesid, sest kumbki ei kirjutanud, nagu poleks enam midagi öelda. Andres kirjutas ka Indrekule esimest korda, öeldes, et temagi ei ole koju kirjutanud, ega taha sinna tagasi minna. Kord lauda kattes kohtub ta Mauruse tütre Ramildaga, kes õpetab talle saksa keelt, ja armub temasse. Ramilda ema suri sünnitusel ning tädi Malmberg hoolitseb tema eest. Kui Maurus on peale vürsti vihahoogu tühja kõhu pärast sunnitud uued nõud hankima, hakkavad Ramilda ja Indrek uutelt tassidelt kõrvu ära murdma. Seda tegi tüdruk selleks, et teada, kas saab Indrekut usaldada ja et tädi ei vaevaks oma pead nõude säilitamise pärast. Tassikõrvad käskis tüdruk Indrekul alles jätta ning poiss tegigi nii
Treffneri gümnaasium) õppimas. Tema rahapuuduse tõttu peab ta elama pööningul ("Siberis") koos teiste kõige vaesemate koolipoistega ja lisaks veel ka vanale Maurusele abiks olema, nooremaid õpilasi järele aidates ja mitmesuguseid majatöid, kaasaarvatud lauakatmine ja ukseavamine (ka öösiti) tehes. Aga ta võtab seda ise suht rahulikult, on hea õpilane ja saab muidugi hakkama, ka sotsiaalselt. Ta tutvub Mauruse tütre, Miralda/Rimalda/Ramildaga, keda piiluvad kogu kooli poisid, ja armub temasse. Ramilda on aga raskelt haige ja veedab pika aja Saksamaal end ravimas. Indrekule jääb eluks ajaks meelde stseen, kui Ramilda oli tulnud koju ja küsis temalt, kas Indrek annaks tema tervise heaks oma verd kui ta paluks. Indrek ütles jah.. ja tundis et sai esimest korda õndsaks, läbi tõelise armastuse, mis ei kordu. Saksamaal Ramilda suri. See pani põntsu Indreku õpingutele sest kui ta varemgi suure armumise tõttu ei õppinud siis
Lisaks sellele valgustab Meleski lugu ise-kandist Indreku eluvaadet. Romaani V-s osas (1933) tõuseb tähtsale kohale Tiina. Tema maaletulek elektriseerib Vargamäe uue energialaenguga. Sellegi sammu võime lugeda plaanitsetud võtete hulka. Ja nüüd peame taas tagasi minema ,,Tõe ja õiguse" II osa juurde. Tiina vahekord koolipoisiga on täiesti kõrvalise episoodi asendis. Indrekus käärib mehekssaamine ja on loomulik, et tal tekib omalaadiline vahekord direktori tütre Ramildaga ja pärast Molliga; mingi kõrvalprodukt sellele on sõprus Tiinaga, mis algaski väga juhuslikult (lk. 352). See kõrvaline episood aga lõpetab meeldiva plahvatusena ,,Tõe ja õiguse" II osa (ühes emale viskamise motiiviga) ja esialgu paistab, et selleks teda oligi tarvis. Kuid lähemalt vaatlejale ta räägib rohkem. Ta loob paralleeli II osa laialivalguvale filosofeerimisele ja otsisklustele ja annab ehk sellele vastusegi. Romaani selles
koolist välja XVI - sure professor Köler, kes oli Mauruse arvates oluline isamaaline tegelane, käskis kõigil oma pansionis elavatel õpilastel tema mälestamisele minna - Indreku jaoks oli sündmuse vaatepilt nii kurb, et pisarad kippusid silma, kuid ta ei julgenud nutta, sest häbenes teisi kaasõpilasi ja Ramildat - Indrek mõtiskleb selle üle, et kõik, mis on ilmas suur ja ilus on surnud või keelatud - Indrek vestleb hiljem Ramildaga, neiu uurib, kas Indrek ka nuttis ja räägib poisile, kuidas ta tahtis nutta, kuid mingi mõte või mälestus segas teda seoses Köleriga ja siis läks nutt üle, Indrek rääkis omakorda Ramildale oma mõtetest - Ramilda avaldab Indrekule oma saladuse, et Maurus ja tädi tahavad teda Saksamaale saata, aga tema ise minna ei soovi - uuris Indrekult ka, kas nende murtud tassikõrvad on veel Indrekul alles, kiitis Indreku valet,
Õnn olgu ikka kas pööraselt suur, nii et ta hulluks ajab, või teda parem ärgu olgugi. Õnn ja armastus! Papa on niisuke pöörane ja sellepärast läheb ta paradiisi. Ja teie ka, sest teil on õnnekõrvad. need kaitsevad teid igaveses elus ja..." Proua Malmbergi rasked sammud kostsid ukse tagant ja Ramilda katkestas lause, et uuel toonil jätkata: ,,Jälle on leivatükid üks paks, teine õhuke. Seda lihtsat asjagi ei suuda te ära õppida." ,,Mitte ennast siin erutada," tõreles tädi Ramildaga. ,,Jäta see minu hooleks, mina olen sellega harjunud. Mina võin kas hommikust õhtuni pahandada, see ei tee mulle midagi. Sina mine siit ära, mine oma tuppa; sa tead, mis papa ütleb." ,,Ma lähen, ma lähen, tulin ainult silmapilguks, ma pole ju millalgi käinud," vastas Ramilda uksele lähenedes, kus ta jäi peatuma, et küsida: ,,Armas tädi, mis sa arvad, kas Köler saab taeva? Küsisin härra Paasilt, aga tema ei tea, sest temale pole seda üles antud ega ka küsitud. Aga
annaabi.ee 
