Ta näitles 83 filmis ning osales iseendana kahes ja iseenda kehastajana ühes filmis. 1941 kandideeris tema film ,,Suur diktaator" ,,Oscarile" viies kategoorias, Chaplin sealhulgas stsenaristi ja näitlejana ei võitnud kumbagi. Charlie oli vasakpoolsete vaadetega. Teda isegi kahtlustati, kui salakommunisti. Ta ei võtnud USA kodakondsust, kuigi elas ja töötas seal aastakümneid. 1952 sõitis ta Inglismaale oma uue filmi ,,Rambivalgus" esilinastusele ning kui ta USA-sse naasta üritas, puudus tal viisa ning teda ei lastudki riiki sisse. Seepeale asus ta elama Sveitsi, Vevey linna ja elas seal surmani. Alles aastal 1972 lubati tal minna Ameerikasse. 1977. aasta 25. Detsembril Charlie Chaplin suri.
Lavakujundus oli väga geniaalne, ilus ning ajakohane, kuid mulle tundus, nagu jäi midagi laval kasutamata. Minu arvates oleks saanud laval olevaid ehitisi veelgi suurepärasemalt ära kasutada- see oleks lisanud tähelepanu püüdvat effekti ning dramaatilisust. Sama probleem oli ka valgustusega. Estonia ei ole väike ega vaene koht, mis ei saaks lubada endale mitmekülgseid valguseefekte. Vaadates lava, tundus et valgusega ei mängitud kordagi. Rambivalgus oli alati suunatud voodile, isegi kui see oli tühi ning tegevus toimus mujal. Muidugi käib see väide vaid nende stseenide kohta, kus kasutati voodiga lavakujundust. Valgustuse puhul oli ka see häiriv, et vahel jäi näitleja täielikult varju ning kui ta laulis, ei saanud aru kes laulab ega näinud tema miimikat ja liikumist. Näitlejate poole pealt oli mulje üsnagi positiivne. Minu lemmikuks oli Jassi Zahharov, kes sai oma osaga imeliselt hakkama
aastal nõrgendas sidemeid kodumaaga, ja kui teise Nõukogude okupatsiooni hädaoht muutus üha reaalsemaks, otsustas Liina Reiman valida pagulase elu, asudes 1943. aastal uuesti Soome. Enamik näidendeid, kus ta Soomes kaasa lõi, tuli tal ise lavastada Liina Reimani tervis muutus 1952. aastal nii kehvaks, et oli sunnitud järgnenud eluaastad haigevoodis veetma. Lähedaste abiga pani ta paberile oma mälestusteraamatud "Lava võlus" ja "Rambivalgus süttib". Aastal 1961 pälvis ta Pro Finlandia medali, mis oli tänuks ja tunnustuseks talle Soome teatrikunstile osutatud teenete eest. Samal aastal sai ta ka Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. Liina Reiman suri 11. septembril 1961, tema põrm toodi kodumaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule, Raimund Kulli hauakoha kõrvale 2. juunil 1980. Mitmel aastal oli Liina õpetajaks Helsingi teatrikoolis ning näitlejate suvekursustel. https://arhiiv.err
skulptuure. Kunstnik kujutas baleriine erinevates poosides mitte tantsimas, vaid harjutamas, vestlemas, sirutumas, varvaskingade pealu sidumas. Baleriin laval Pildi Baleriin laval maalis Degas 1878. aastal. See on 60x40 cm suurusele paberile tehtud pastellmaal. Ta nimetas oma meetodit ,,värviga joonistamiseks", mis tähendas, et ta ei visandanud ette kujutatava piirjooni, vaid tegi pildi kohe pastellvärvidega. Sellel pastelljoonistusel on kujutatud priimabaleriini tantsimas. Rambivalgus heidab ta näole alt kummalisi varje. Degas joonistas tantsija mitte pildi keskele, vaid serva. Sellise nurga alt vaadatuna osutus võimalikuks näha nii laval toimuvat kui heita pilk külgkulisside taha. Just niisugusena pidi avanema pilt loozist lava kõrval ja tekitama täiusliku tunnetuse etendusest ning kõigest sinna juurde kuuluvast. Väike tantsija
vabas maailmas ilmunud emakeelset kirjandust. Saadeti see mõistagi sõpradele ja sugulastele, mitte GlavlitaTMile. Viimane konfiskeeris aga võõrad saadetised juba tollis ja algul lihtsalt hävitas. Näiteks 28. novembril 1958 põletati posti teel saabunud Bernard Kangro luulekogud Pühapäev, Suvihari, Tulease ja Seitsmes öö, Gustav Suitsu Eesti kirjanduse lugu, August Mälgu Tee kaevule, Pedro Krusteni Kaugelviibija käekõrval, August Gailiti Kas mäletad mu arm, Liina Reimani Rambivalgus süttib, Jaan Lattiku Talupoja laul, Friedebert Tuglase Kogutud novellid. I ja palju teisi raamatuid. Jätkuvalt saadeti vähemalt kord kuus tuleriidale tol ajal ilmunud eesti kirjanduse paremik. Raamatuid hävitati nende sisu arvestamata üksnes ilmumiskoha järgi. Nii põletati koos Marie Underi, Kalju Lepiku ja Bernard Kangro luulekogudega ka Friedebert Tuglase Väike Illimar ja J. W. Goethe Fausti tõlge eesti keelde. Välisautorite loomingu hulgas, mis põletati, torkab silma M
Ta oli helilooja ja pedagoog. Tema järgi on nimetatud ka muusikakool Tartus. Ta oli Eesti sümfooniaorkestrilise ja kammermuusika üks rajajatest. Tema sümfoonilised teosed on ,,Videvik" (1917), ,,Koit"(1920), ,,5 pala keelpilliorkestrile"(1953). Liina Reiman 14. november 2. november 1891 Valga 11. september 1961 Helsingi. Ta oli näitleja ja üks Eesti esimesi kutselisi näitlejaid. Ta on mänginud 33 etenduses. Tema teosteks on: ,,Rambivalgus süttib. Mälestusi minu lavateekonnalt"(1956) ja ,,Lava võlus"(1960) Kristjan Palusalu 10. märts 1908 17. juuli 1987. Ta kandis nime Kristjan Trossmann aastani 1935. Ta oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreekarooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreekarooma maadluse raskekaalus, 12kordne Eesti meister. Paul Pinna 3. oktoober 1884 Tallinn 29. märts 1949 Tallinn. Tema täispikk nimi on PaulOttoHerman Pinna. Ta oli Eesti
annaabi.ee 
