kasutamine ja marsruutide läbimõtlemine. 4 Transpordi arengukava Aastateks 2006-2013 on püstitatud palju eesmärke. Kõige olulisemad: ühistranspordi arendamine, liiklusohutuse tagamine, jälgimine, ennetamine, maanteetranspordis jätkatakse suurte ristmike mitmetasandliseks ehitamisega. Neli suurimat arendusprojekti on järgnevad: 1. Via Viroonia (Stockholm-Tallinn-Peterburi) arendamine a) Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimine (kuni Rakvereni peaaegu valmis) b) Ühenduse parandamine sadamatega c) Tallinna ümbersõit ja Paldiski suuna arendamine nii maanteel kui raudteel d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine f) Narva transpordisõlme väljaarendamine g) Sadamate arendamine h) Logistiliste lahenduste arendamine 2. Via Estica (Stockholm-Tallinn-Tartu-Moskva) arendamine a) Koidula piiripunkti väljaehitamine (tehtud) b) Tartu ümbersõidu rekonstrueerimine
väed Narva alla, hakates linna pommitama ning suur ratsaväesalk rüüstas Virumaad kuni Rakvereni. Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20.
talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Seremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u
novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste – tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus B. Šeremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. B. Šeremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa
Väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale (Johan Laidoner, staabiülemaks Jaan Soots). Paranes varustatus hobused, toidumoon, kehakatted (annetused olid), relvi mahajäetud ladudest, Inglismaalt, Soomest. Moraali tõstis välisabi. Dets Tallinnasse Ingl laevastikueskaader, aastavahetusel vabatahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist. Muulastel probla varustatusega, väeosade väsimus, arusaamatus sõja eesmärkidest. *6. jaan 1919. algas Eesti vägede vastupealetung. Kuue päevaga Aegviidust Rakvereni. Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19. jaan Narva. Soomusrongid ei pääsenud katkiste sildade tõttu Rakverest edasi ja vabastasid Kuperjanovitega Tartu. Pärast ägedaid lahinguid 1. veebr Valga ja Võru, 3 päeva hiljem Petseri. *Veebruaris koondas Punaarmee Eesti vastu 75 000 80 000 meest. Mood Eesti Punaarmee(staabiülem August Kork). 300 km-ne lõunarinne. Kuppelmaastiku ja järvede rohkuse tõttu polnud pidevat kaitsejoont ja punased murdsid veebruarist maini
a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Seremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u
Rootsi oli 1697. aastal kaotanud oma tugeva kuninga Karl XI ning troonile oli tõusnud kõigest viieteistkümneaastane Karl XII. Aeg oli küps ja Saksi kuurvürst, Poola kuningaks valitud August II Tugev ning Vene tsaar Peeter I sõlmisid koos Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. 12. veebruaril ründasid saksilased Riiat, mida nad ei suutnud vallutada. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, hakates linna pommitama ning suur ratsaväesalk rüüstas Virumaad kuni Rakvereni. Kuningas Karl XII vägi maabus Pärnusse ja otsustanud alustada venelaste tagasilöömisest, liikus kuningas Rakvere kaudu Narva alla. Narva lahing peeti 19. novembril ja see lõppes rootslaste täieliku võiduga. Rootsi vägi jäi talvituma Laiusele. 1710-Rootsi võimu lõpp. Liivi- ja Eestimaa kapituleerusid. Rootsi peaväe purustamisega oli Peeter I kindlustanud endale ülemvõimu Rootsi Balti provintsides. Suure Vene väe ees kapituleerusid 1710. aastal kõik veel vallutamata
eesti laste ristsetel. 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste – tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Šeremetjev 500 tema käsutuses 3 olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Šeremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u
kahe kuuga massilised repressioonid, üle 40 arreteeritu iga päeva kohta, nendest ca 500 tapeti. ... 29.10.2008 Klassivõitlusilmingud. Eesti rahvas oli lõhenenud nii sotsiaalselt kui poliitiliselt. Punaarmee juhtkonnas valitses pärast Narva vallutamist kindel veendumus, et Eesti Vabariigiga on lõpp. Viru rinne Punaarmee uus pealetung nädal pärast Narva vallutamist. 8. dets lages Jõhvi, 11. Aseri, 15 Kunda, 16 Rakvere. Rakvere langemine tõi siiski kaasa teatud muudatuse. Kui Orult Rakvereni oli rahvavägi osutanud sümboolset vastupanu, korralikke vasturünnakuid ja katseid Punaarmee peatamiseks ei tehtud. Pärast Rakvere vallutamist kasvas rahvaväe vastupanu, ka seetõttu, et rindele saabusid uued väeosad ning soomusrongid. Tänu soomusrongidele aeglustus Punaarmee tegevus raudtee piirkonnas. Olid sunnitud kõige otsesemast Tlnasse viivast teest. Kõigele vaatamata edasitung siiski jätkus, 24.12 jäeti maha Tapa raudteesõlm, Jõgeva. Paar päeva varem
annaabi.ee 
