Luukoest moodustunud skelett kaitseb ja toetab keha. Luukude hoiustab ka mineraalained. 4. Mis ülesanne on rasvkoel? Energia hoiustamine, keha soojustamine, 5. Mis ülesanne on kõhrkoel? Tugifunktsioon 6. Mis ülesanne on verel? Hapniku ja toitainete transport kudedesse, kaitsefunktsioon (tõrjub verre sattunud tõvesid), hormoonide transport 7. Mis ülesanne on retikulaarsel sidekoel? Võimalus muutuda teisteks rakuvormideks 8. Mis tüüpi rakkudest koosneb veri? Erütrotsüüdidest (vere punalibled) , leukotsüüdidest (vere valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistakud) 9. Mis ülesanne on erütrotsüütidel? PUNA Sisaldavad hemoglobiini, millel on võime siduda ja eraldada hapnikku. Hapniku transport 10. Mis ülesanne on leukotsüütidel? VALGE Kaitsefunktsioon, võimaldavad liikuda veresoontest välja haiguskoldesse, seda ravima 11. Mis ülesanne on trombotsüütidel
Trombotsüütide iseloomulikuks omaduseks on kokkukleepumine - aglutinatsioon. Trombotsüüdid osalevad verehüübimises. 1.2 Lümf Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest. Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. 1.3 Retikulaarne sidekude Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks (näiteks makrofaagideks, vereloomeelunditeks jt) või hakata fagotsüteerima. 1.4 Rasvkude Rasvkude koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Rasvrakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. Pilt . Rasvkude 1.5 Kohev sidekude
Selline kude moodustab naha võrkkihi. Need kolm esimest sidekude (luukude, kõhrkude, tihe sidekude) teostavad tugifunktsiooni ning neid sidekudesid nimetatakse tugifunktsiooniga sidekudedeks. 3 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 3.1 Retikulaarne sidekude Retikulaarne sidekude koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. 3.2 Kohev sidekude Kohev sidekude koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kollageenkiud sisaldavad valku kollageeni, mis annab koele vastupidavuse. Niitjad elastsed kiud, mis sisaldavad valku elastiini, moodustavad võrgustiku ja muudavad koe väga elastseks. Koheva sidekoe rakkudel on toite- ja kaitsefunktsioon.
Sidekude Veri viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkained, kannab laiali hormoone, teeb kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Lümf kollaka varjundiga, läbipaistev vedelik (koemahl) Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. Võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. Rasvkude rakuvaheainet vähe, palju nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ja seostab elundeid omavahel Tihe sidekude kõõlused, sidemed, fastsiad paralleelkiulisest tihedast sidekoest, sassiskiulisest naha võrkkiht Kõhrkude liigese kõhrelised pinnad
36. Mis ülesanne on kõhrkoel? Kaitse- ja toestusfunktsioon (hüaliinkõhr, kiudkõhr, elastner kõhr) Transport - viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkaineid, kannab laiali 37. Mis ülesanne on verel? hormoone. 38. Mis ülesanne on retikulaarsel Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks, näiteks makrofaagideks, vereloome sidekoel? elunditeks või hakata fagotsüteerima. Immuunsüsteemi kaitsmine? 39. Kus esineb retikulaarset Luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites ja põrnas sidekude? 40. Kus esineb kohevat sidekude? Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel 41. Mis ülesanne on koheval Täita eri elundite vahelisi vahesid
Lisaks on tähtis ka vere kaitsefunktsioon (tehakse kahjutuks organismi sattunud kahjulikud mikroorganismid ja nende mürgid). *lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmede poolt eritatud lümfotsüütidest. *retikulaarne sidekude – koosneb pikkade harude abil seotud rakkudest ja retikulaarkiududest ning esineb luuüdis, lümfisülmedes, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. *rasvkude – koosneb tihedasti üksteise vastu surutud rasvarakkudest. Rakuvaheaine on vähe. Rasvarakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkude on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. *kohev sidekude – koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest,
annaabi.ee 
