Pärissidekoe moodustavad nt. Liigesesidemed ja kõõlused, milles on hulgaliselt vastupidavust suurendavaid proteiinikiude. 3. Lihaskude On kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamiseks. Kolme tüüpi lihaskude: Vöötlihaskude, Silelihaskude ja südamelihaskude 4. Närvikude koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest e. Närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse regulatsioonist. Gliiarakkude ülesandeks on tagada närvirakkude toitumine ja kaitse. FILM Koopainimeste jälgedes 1. Milline inimese liik elas jääajal Euroopas? neanderdallased 2. Kui pikad nad olid? 165cm 3. Miks oli jääaja inimestel ohtlik higistada? Sest higi jäätub 4. Kui palju mammut kaalus? Viis tonni 5. Milline võime aitas aafrika põuas elaval inimrühmal ellu jääda? Pikkus ja tume nahk 6. Kust pärineb liik homo sapiens? Aafrikast 7
Vöötlihaskoest moodustatud skeletilihaste liigutamine aga allub tahtele. Südamelihaskude esineb vaid südames, kokkutõmbumine toimub rütmiliselt. Sidekude seob organismi tervikuks ja moodustab teisi kudesid toetava süsteemi. On iseloomulik rohke rakuvaheaine olemasolu ja selle alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude. Närvikude koosneb närvirakkudest ja närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse reguleerimisest. Sisemise tasakaalu regulatsioon, elundite talitlus ning inimese kasvamine ja areng nõuavad rakkudevahelist suhtlemist. Teavet vahendavad keemilised signaallained, mis liiguvad koos vere või koevedelikega, ja elektrilised närviimplusid. Kui mõnda rakku pole enam vaja, on signaalide ülesandeks käivitada raku surmaga lõppev protsess, nn programmeeritud rakusurm e apoptoos. Apoptoosi käigus hävitatakse ka organismis vananenud ja kahjustunud rakud.
tegevuse reguleerimine Ksenobiotikumide detoksikatsioon Signaalmolekuli roll Rakutalitluse redoks- regulaator GABA Glutamaadist glutamaadi Klassikaline pidurdav dekarboksülaasi toimel ülekandeaine KNS-is Homotsüsteiin Metioniin SVH ja neurodegeneratsioon Transamiinimine Aminohapete metabolism- keskne protsess, mida vajab nii aminohapete (v.a. Lys ja Thr) katabolismis, kui ka aminohapete sünteesil
9) Toodab hormoone 10) Ladustab glükoosi glükogeenina 11) Osaleb kehasoojuse hoidmisel Maksa lõhuvad · Raskemetallid · Alkohol · Hepatiidiviirused 10 · Maksa rakud ei taastu, hukkunud rakkude asemele tekkib armkude Eritumiselundkond. Ülesandeks viia kehast välja rakkude elutegevuses tekkinud gaasilised, vedelad ja tahked jäägid. Normaalse rakutalitluse eelduseks on organismis oleva vedeliku hulga ja koostise püsimine muutumatuna. 1. Neerud. · Hoiavad vee hulga stabiilse · Veri siseneb neerudesse kõrge rõhu all, mistõttu vesi sellest neerudesse filtreerub · Enne neerudest väljumist osa veest imendub tagasi · Koos veega erituvad ka soolad, valgud jm veres olev · Mitmed keskkonnamürgid ja alkohol on rasvlahustuvad, mistõttu need neerudes
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM
rakumembraani, aineosakesed sopistuvad membraani sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Isotooniline lahus (füsioloogiline) – 0,9% NaCl lahus ehk sama hulk (kontsentratsioon) kui erütrotsüütides Hüpertooniline lahus – suurema kontsentratsiooniga, mis põhjustab rakkude kokkusurumise (>0.9%) Hüpotooniline lahus – väiksema kontsentratsiooniga, mis põhjustab rakkude paisumise ja lüüsi (<0.9%) Rakutalitluse reguleerimine-Rakk siirdab geneetilist pärilikkuse informatsiooni tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu; juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi abil;püüab püsivalt säilitada oma keemilist koostist; lõhustab toitaine ja salvestab sellest vabaneva energia ATP-d,sünteesib erinevaid valke, rasvu, süsivesikuid ja nende ühendeid. 16. Rakkudevahelised liidused)-Tiheliidused,nt peensoole epiteelis takistavad: vees lahustunud molekulide
Inimene 18)Kudede põhitüübid ja näited Kude-Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega 1.Epiteelkude • Rakud tihedalt kõrvuti • Pinnaepiteel • Katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda • Veresoonte ja seedekanali sisepindadel, nahal, limaskestadel • Näärmeepiteel • Välis- ja sisenõrenäärmetes • Eritab organismile vajalikke nõresid 2.Närvikude • Koosneb närvirakkudest ja neurogliiarakkudest • Info vahendamine rakkude vahel • Rakutalitluse reguleerimine 3.Lihaskude • Kokkutõmbumisvõimelised • Võimaldavad liigutusi sooritada • Kolme tüüpi: • Silelihaskude • Vöötlihaskude • Südamelihaskude 4.Sidekude • Seob organismi tervikuks • Moodustab kudesid toetava süsteemi • Rohkelt rakuvaheainet 19)Närvisüsteemi jaotus ja ülesanded Kesknärvisüsteem-peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust Piirdenärvisüsteem-moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.
annaabi.ee 
