7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Milles seisneb viiruse lüsogeenne tsükkel? 1-4 ... 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; Miks on võimatu määrata erinevate viiruste koguarvu? Nad võivad pärineda bakteritest eraldunud plasmiididest või mõnest rakusisesest prasiitsest organismist. Mis tähtsus on viirusel looduses? Mida nim transduktsiooniks? Viiruste poolt teostatavat geenide ülekanne. Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või org. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Too nt inimesel haigusi põhjustavatest DNA- viirustest Rõuged, tuulerõuged, herpes huultel või teistel limaskestadel, soolatüükad, konnasilm. Millised haigused on inimesel tingitud RNA- viirustest?
Ta väidab , et loomade ja lindude keha ei arenenud mitte nende toitumisviiside ega elukoha mõjul vaid täpselt vastupidi. Tekkisid erinevate tunnustega isendid, kes pidid endile leidma sobiva elukoha vastavalt oma iseärasustele. Need kes ei leidnud surid välja. Ka inimese areng võib olla juhuslik. Mutatsiooni tekkepõhjuseks on esitus, mille on esile kutsunud välised või sisemised mõjurid. Ka pärilikud haigused võivad olla juhuse tekitatud. Vähk saab sageli oma alguse rakusisesest eksitusest, mida ei suuda likvideerida keha kaitsemehhanismid. Informatsioon geenides ja kultuur on kaks tegurit mis mõjutavad inimese arengut. Samas tuleb silmas pidada asjaolu, et nii loodus kui ka kultuur arenevad edasi. Uuendused on hädavajalikud, konkurents otsustab millised ideed on läbilöögivõimalised ja millised mitte. Teadlane on kompetentsi saavutanud oma plaanipärasel arendamisel, kuid ideede teke on siiski juhuslik mitte plaanipärane
rahupotentsiaaliks(RP). K+ Na+ Cl- Konsentratsioon raku sees 155 mmol/l 12 mmol/l 4 mmol/l Konsentratsioon rakuväl aines 4 mmol/l 145 mmol/l 120 mmol/l Kaalium konts rakus on kõrgem 155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4 mmol/l). Na-ioonidele on rakumemb rahuolekus halvasti läbitav ning ektratsellulaarvedelikus ületab Na kon ts( 145 mmol/l) rakusisesest kont (12 mmol/l). Selline idoonide ebavõrdne jaotus tagatakse ATP energiaga töötava K-Na pumba abil. Cl konts on ektratsellulaarvedelikus kõrgem ( 120 ) kui intratsellulaarvedelikus(4 mmol/l). Närvikiu ärritumisel muutub rakumemb ioonikanalite läbilaskvus, millega pärast umbes 1ms kestusega peiteaega( latentsperiood) kaasneb puhkepot vähenemine e memb osaline depolarisatsioon ( hüpopolarisatsioon). Kui see jõuab kriitilise piirini, siis avanevad Na
nishide hulgast Logistiline võrrand: () liikide loogiline järgnevus suktsessioonis (r-strateegid ! K strateegid); () liikide tekkimine ja väljasuremine evolutsioonis; () toitainete omastamise kiirus sõltuvalt pH-st; () fütoplanktoni kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () herbivooride kasvukiiruse sõltuvus fütoplanktoni liikide arvust. Droopi mudel: () fütoplanktoni raku settimiskiiruse sõltuvus raku suurusest; (x) fütoplanktoni kasvukiiruse sõltuvus rakusisesest toitainetevarust; () fütoplanktoni respiratsiooni kiiruse sõltuvus hapniku kontsentratsioonist raku sees; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus klorofülli hulgast rakus; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus antennpigmentide hulgast raku sees Reynoldsi arv: () vetikate interts; () rakkude arv koloonias; (x) suurus mis iseloomustab süsteemis toimivate inertsete ja viskoossete jõudude suhet; () rakupooldumiste arv päevas; () kromosoomide arv vetikate zoospoorides
Koormusjärgne kreatiinkinaasi taseme dünaamika näitab lihasraku membraani kahjustusi ja ka samuti struktuurseid kahjustusi müofbrillaarses aparaadis. Otsese vigastuse puhul (mehhaaniline vigastus) tõuseb CK tase veres 3-6 tunni möödudes peale rakumembraani kahjustust. Juhtudel, kus CK tase veres tõuseb 3-5 päeva peale koormust, on lihasraku membraani kahjustus tekkinud põletikrakkude toimel, mis omakorda on initsieeritud rakusisesest kahjustusest. Koormusest tingitud struktuursed muutused lihasraku tsütoskeletis Tsütoskeleti ül on müofibrillide organisatsiooni hoidmine ja koormuse vahendamine. Tsütoskeleti valkude degratsioonile, mis kaasneb koormusest tingitud rakukahjustusega järgneb intensiivne valkude sünteesi intensiivsuse tõus. Rakukahjustused on ühtlasi kaitseks edasise kahjustuse eest. Koormuse (treeningu) pikemaajaline mõju lihasrakule
Viimaseid on kahte liiki – ühtedes (jämedamates) on peamiseks valguks müosiin, teistes (peenemates) aga aktiin. Lihase kokkutõmme on müofibrillide lühenemise tagajärg, mis omakorda tuleneb aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisest üksteise vahele. Lihasrakule spetsiifilised organellid on müofibrillid, millel põhineb lihaste kontraktiilsus ehk kokkutõmbevõime. Müofibrillid on niitjad valgulised moodustised, mis kulgevad piki lihaskiudu ning täidavad suurema osa rakusisesest ruumist. Sarkoplasma valgud – Lihasraku sisemust, sarkolemmiga ümbritsetud ruumi, täidab viskoosne vedelik, mida nimetatakse sarkoplasmaks. Sarkoplasma sisaldab lahustunud valkusid, mineraalaineid, glükogeeni, lipiide ja palju teisi aineid, sarkoplasmas paiknevad kõik lihasraku organellid. Membraanide valgud – Vahetult endomüüsiumi alla jääb lihasraku plasmamembraan ehk sarkolemm. Sarkolemm ümbritseb lihaskiudu, selle otstes ühineb ta aga kõõlustega.
Lüsosoomidele funktsionaalselt sarnased on peroksisoomid. Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist ensüümidest toodavad keemiliste reaktsioonidega vesinikperoksiidi, mis on väga tugev oksüdeerija, teised jälle lagundavad seda. Taimerakkudes paiknevad membraaniga ümbritsetud kotikesed, mida nimetatakse vakuoolideks. Nad võivad võtta enda alla kuni 90% kogu rakusisesest ruumalast. Vakuoolid võivad sisaldada erinevaid lahustunud sooli või sahhariide, toksilisi jääkprodukte ja pigmente, mis osalevad taime õite ja lehtede värvuse kujundamisel. Vakuoolid aitavad taimerakkudel tagada kõrget siserõhku. 7 Mitokondrid ja kloroplastid on arenenud prokarüootsetest rakkudest, mis on kunagi sattunud suurema raku sisse
Lüsosoomidele funktsionaalselt sarnased on peroksisoomid. Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist ensüümidest toodavad keemiliste reaktsioonidega vesinikperoksiidi, mis on väga tugev oksüdeerija, teised jälle lagundavad seda. Taimerakkudes paiknevad membraaniga ümbritsetud kotikesed, mida nimetatakse vakuoolideks. Nad võivad võtta enda alla kuni 90% kogu rakusisesest ruumalast. Vakuoolid võivad sisaldada erinevaid lahustunud sooli või sahhariide, toksilisi jääkprodukte ja pigmente, mis osalevad taime õite ja lehtede värvuse kujundamisel. Vakuoolid aitavad taimerakkudel tagada kõrget siserõhku. Mitokondrid ja kloroplastid on arenenud prokarüootsetest rakkudest, mis on kunagi sattunud suurema raku sisse. Neil organellidel on oma geneetiline materjal, mis sageli esineb DNA rõngasmolekulina nagu seda on ka bakterite kromosoom
annaabi.ee 
