Rakuorganelli d tagavad raku elutegevuse Alice Niinemäe I kursus • Organellid on rakkudes kindlaid ülesandeid täitvad allüksused • Üldiselt eraldab organelle ülejäänud raku sisemusest membraan • Tuumaga rakkudes on palju organelle,mõned organellid on olemas ka eeltuumsetes rakkudes
Rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. · Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded! · Rakumenbraan- kaitseb ja ümbritseb rakku · Rakutuum- juhib ja kontrollib elutegevust · Tuumake- rRNA süntees · Tsütoplasma- transpordib erniveaid aineid · Kromatiin- kokku pakkimata RNA · Sile tsütoplasmavõrgustik- transport, lipiidide süntees, sahhariidide süntees
A-T *2 sidet* C-G *3 sidet* (DNA) /// A-U *2 sidet* C-G *3 sidet* (RNA) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon- (ühest DNA molekulist saab kaks identset molekuli). Replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. RNA liigid: Informatsiooni-RNA (mRNA)- toob tuumast kohale vajaliku info. Transport-RNA (tRNA)- toob tsütoplasmast kohale aminohapped. Ribosoomi-RNA (rRNA)- kuulub valke sünteesiva rakuorganelli kostisesse ehk ribosoomi. DNA ON TÄHTIS! Säilitab päriliku info, paljundab rakust rakku! RNA ON TÄHTIS! Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgud! DNA RNA Lühendi tähendus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Suhkur Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin,
lõpuks valke) · Nukleiinhapped - monomeerideks nukleotiidid DNA desoksüribonukleiinhape RNA ribonukleiinhape Koosnevad: lämmastikalus (DNA A,T,G,C; RNA A,U,G,C) suhkur (desoksüriboos, riboos) fosfaatrühm DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine RNA ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine mRNA informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganelli (ribosoomidesse) tRNA transport RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine rRNA ribisoomi RNA, ribosoomide koostises, valkude süntees 3 Raku ehitus ja talitus Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitust. Karl Ernst von Bear loomade embrüoloogia raja (loomorganismi areng saab alguse munarakust) M. Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega T. Schwann loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus
järku strutkuuri. Toimub: 1. kuumutamisel 2. mehhaanilisel toimel (munavalge vahustamine) 3. ioniseeriva kiirguse mõjul 4. ultraviolettkiirguse mõjul Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess, kus valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur mõnikord taastub. Valgu ülesanne organismis: 1. ensümaatiline ülesanne ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust 2. ehituslik ülesanne - rakuorganelli koostisosa, küünte ja juuste koostisosa keratiin, kõõlustes kollageen. 3. transpordi ülesanne transportvalgud, valkudega seostunud ainete transport biovedelikes. (hemogolobiin transpordib hapniku ja süsihappegaasi). 8 4. rakuvälise info edastamine raku sisemusse retseptorvalgud 5. regulatoorne ülesanne valgulised hormoonid reguleerivad ainevahetust ja
sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab.(Y kromosoomi olemasolu määrab) 3. Ülesanne monohübriidse ristamise kohta NR 9 1. 1. RNA molekuli koostis, struktuur, ülesanded RNA ribonukleiinhape Koosnevad: lämmastikalus (RNA A,U,G,C) suhkur (riboos) fosfaatrühm RNA ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine mRNA informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganelli (ribosoomidesse) tRNA transport RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine rRNA ribisoomi RNA, ribosoomide koostises, valkude süntees 2. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded inimesel sugukromosoom on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo[1].
· Mikrotuubul-mootorid Mikrotuubul (tubuliin) + kinesiin Mikrotuubul (tubuliin) + düneiin · Aktiin-mootorid Aktiin + müosiin ATP hüdrolüüs ( ATP ® ADP + Pi) kutsub esile ja kontrollib mootorvalgus konformatsiooni muutusi, mille tulemusena üks molekul libiseb või "sammub" teise suhtes Mootorvalgud (kinesiin, düneiin, müosiin) assotsieeruvad ja dissotsieeruvad pöörduvalt teise valgu (mikrotuubuli, aktiini) või rakuorganelli pinnaga. MIKROTUUBULID... ... on torukesed, mis koosnevad valk tubuliini dimeersetest molekulidest (13 tk pöörde koht) ... moodustavad bakterite ripsmete ja viburite põhi-struktuuri ... kuuluvad eukarüootsetes rakkudes tsütoskeleti koostisse, vahendades organellide ja vesiikulite liikumist rakus Düneiinid ja kinesiinid on MT-tega koos töötavad mootorvalgud, mis "sammuvad" või libisevad piki MT. Lihas koosneb:
annaabi.ee 
