: tärklis(mugulas, sibulas, risoomis), tselluloos( taime vars), glükogeen(maksas ja lihastes). Organismides energeetiline ning ehituslik ülesanne! LIPIIDID: on organismide energia allikaks. On orgaaniliste ühenite klass, kuhu kuuluvad: rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (lah. enamasti aga nt. alkoholis ja eetris). LIITLIPIIDID: lihtlipiidide ühinemisel teiste keem. Ühenditega moodustuvad liitlip. Nt. kuuluvad rakumemembraani koostisesse FOSFOLIPIIDID. STEROIDID- madalm. Tsüklilised üh., mis vees peaaegu ei lahustu. Nt. kolesterool, mitmed hormoonid( nt. suguhormoonid: M- testosteoon; N- östrogeen), D- vitamin (kaltsiferool). HORMOONID- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt mood. Loomorganismide sesekretsiooninäärmetes. VALGUD (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. : aminohappe üldvalem, ehk: NH2CH2COOH Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste om
Põiekesed, milles lõhustatakse aineid. Lagundatakse makromolekule, otstarbe kaotanud rakustruktuure, fagotsüteeritud osakesi. Ühed sisaldavad ensüümvalke ja teised lagundatavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme. · Golgi kompleks- koosneb kõrvuti olevatest tsiternidest, põitest ja kanalitest. ( kõik on ümbritsetud membraaniga ) . Taimerakus on rohkem. Jõuab lõpule valkude töötlemine ja pakkimine sekreedipõitesse ning lüsosoomidesse. Rakumemembraani uuendamine, taimerakus rakukesta moodustamine. · Mitokonder- 2 membraani. Sisemembraan moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga. Tsütoskelett · Koosneb niitjatest valkudest. Võrk, mis ühendab rakumembraani, tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustikku, organelle. Raku tugi-ja liikumisüsteem. Fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuublid- kuju muutmiseks peavad pikenema v lühenema.
Robert Hooke Theodor Schwann Antony van Leeuwenhoek Matthias Jakob Schleiden Rudolf Virchow 1 Rakumembraan Rakumembraan ümbritseb igat rakku. Rakumemembraani paksus on ligikaudu 6....10nm. Rakumembraan on väga tugev ja kui saab viga, siis ta paraneb ise. Rakumembraan ei ole ainult raku kaitseks, vaid ta ka teostab ainete liikumist rakus, ning suhtleb teiste rakkudega. Rakumembraan on vedel moodustis, mis iseenesest raku vormi säilitamisele kaasa ei aita. Rakumembraani näeb ainult valgusmikroskoobiga. Rakumembraan kaitseb raku sisekekskkonda. Rakumembraani omaduseks on
kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. Mõned pisielurid (näiteks algloomad) toituvad fagotsütoosi teel. PINOTSÜTOOS (ka nn raku joomine) on üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites, tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides. Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma rakumemembraani läbimata. Pinotsütoosi realiseerumiseks vajab rakk ATP-d. TAIMERAKK, 28.01.10 BIOLOOGIA 2010 Eripära: Vakuool Raku mahla mahuti. Seal on lahustunud mitmeid aineid. Noortes rakkudes on vakuoolid väiksemad. Vananedes vakuoolid ühinevad ning tekib suur vakuool. Võtab suurema osa raku sisemusest. ÜLESANNE raku siserõhu ehk turgori säilitaja. Rakukest Raku membraani ümber on rakukest, mis koosneb tselluloosist.
puhul fagotsüüdid ehk õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (milleks võib olla bakter, viirus või kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. b) pinotsütoos On üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites tuuakse rakumembraani sopistumisel raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides. Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma rakumemembraani läbimata. Pinotsütoosi realiseerumiseks vajab rakk ATP-d. (Aktiivne transport) c) retseptor - vahendatud endotsütoos Eksotsütoos (protsess, mis toimub rakumembraani vähenemise arvel) - Viib aineid rakust välja. Põieke ühineb membraaniga, ja väljutab temast sisaldava ,,- rakust. 9 10 - Eksotsütoos - Seedetrakti limaskesta rakkude poolt
annaabi.ee 
