Viljastumine algab spermi tungimisega läbi munarakukesta. Liigub vihuri abil. Viljastumine lõpeb spermi ja munaraku tuumade ühinemisega (24h). 23 kromosooni+23 kromosooni=46 kromosooni. Tekib viljastatud munarakk, mis hakkab arenema. Munarakk on viljastumisvõimeline u 36h peale ovulatsiooni. Spremid on naissuguorganites viljastumis võimelised 23 ööpäeva. Viljastumine saab toimuda ainult munajuhas (alguses munasarja juures) 4. Selgita rakukobara ja idulase teket! RAKUTEKE viljastunud munarakk hakkab jagunema, aga ei hakka kasvama. Umbes 34 päevaks on moodustunud rakukobar. See toimib munajuhas. Rakukobara sisse tekib õõs. Rakud liiguvad rakukobaras ringi. Umbes 67 päeval jõuab rakukobar emakasse, siis kinnitub limaskestale ehk pesastub. IDULASE TEKE arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Areneb emakas. Kestab 1 nädala lõpust kuni 8 nädala lõpuni
viljastamisvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Eriti soodsates tingimustes jõuavad spermid munarakuni kümne minutiga, tavaliselt aga kulub neil selleks mitu korda rohkem aega. Kuna naise tupp on spermidele ebasoodne keskkond, siis suur osa neist hukkub. Ühel isassugurakul, kes on emaka läbinud ja jõudnud munajuhasse, avanebki võimalus munaraku viljastamiseks. Teekond on tupest munarakuni. Mis areneb rakukobarast? Emakasse jõudes jagunevad rakukobara rakud .Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumist arenebki inimalge. Mis on rakukobas? Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Rakkude mõõtmed aina vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobas. Mis muutused toimuvad munarakuga pärast viljastumist? Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti
Mehel: I. Spermide vähesus II. Isasugurakkude arengu- ja liikumishäired Naisel: I. Häired munarakkude valmimisel II. Seesmiste suguelundite haigused (põletikud, kasvajad) Mehe ja naise omavaheline bioloogiline sobimatus 2. Kuidas saab ravida? Hormooniravi Kuntslik ja kehaväline viljastumine 6. Rakukobara kujunemine munajuhas, pesastumine, idulane Spermi ja munaraku ühinemisel munarakk viljastub, see jaguneb kaheks ning sellest moodustub rakukobar munajuhas, mis liigub edasi emakasse. Seal toimub pesusatumine ning areneb idulane. Idulane: Areneb esimesel elukuul Jätkub rakkude jagunemine ja ümberpaiknemine, arenevd koed Kujuneb esmane närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge Keha ülaosa areneb alaaosast kiiremini 7
mehe või doonori seemnerakkudega; 2) Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; 3) Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. Sügoot-viljastunud munarakk Embrüogenees-loote areng Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: Ø moorula e. kobarloode(loote arengu varajaseim staadium) Ø blastotsiit e. põisloode(kobarlootest järgmine staadium, kus rakukobara sisse on kujunenud öös) Ø gartreela e. kariloode(kus loote alges on eristunud lootelehed) Eksodermis kujunevad: Ø närvisüsteem Ø meeleelundid Ø nahk Ø küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: Ø seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: Ø luud ja lihased Ø vereringeelundkond Ø eritus ja sigimiselundkond Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht
Mis tegurid suunavad arengut? Sügoodi arengut suunavad sügoodisisesed tegurid. Tõestati kannuskonnal - sügoodil on pigmendimärk (hall sirp). Tehti 2 katset: a) võeti sügoot ja jagati pooleks nii, et halli sirpi jäi kumbalegi poole. Tagajärjena arenes 2 täisväärtuslikku identset kullest. b) võeti teine sügoot ja poolitati nii, et ühele poole jäi sirp ja teisele poole ei jäänud. Halli sirbiga alast arenes kulles, teine pool lõpetas arengu rakukobara tasandil. Järeldus: Sügoodi tsütoplasma eriosad on erineva tähtsusega edasiseks arenguks. Tsütoplasma eriosad kontrollivad ja suunavad geenide avaldumist. 2. hulkraksuse tase Tulevad muud faktorid: a) teiste rakkude mõju (kontaktid, signaalid) b) hormoonmõjud (areneva organismi enda omad või emaorganismi mõjud) c) embrüonaalsed induktorid - väiksed molekulmassiga (selleks et liikuda hõlpsalt)
vähesus spermas. Teekonnal munarakuni konkureerivad spermid omavahel, üks neist, kes on läbinud emaka ja jõudnud munajuhasse kõige kiiremini, viljastab munaraku. Pärast viljastumist hakkab munarakk jagunema. Kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad rakud üha uuesti ja uuesti. Moodustub rakukobar (pärast viljastumist järjestikuste jagunemiste teel moodustuv hulkrakne moodustis), mis liigub mööda munajuha emakasse. Liikumist soodustavad munajuha kokkutõmbed ja ripsepiteeli töö. Rakukobara rakud jagunevad edasi ja tekib kaks rakukihti, mille vahele jääb vedelikuga täidetud õõs. Selleks ajaks on emaka limaskest paksenenud ja ~nädal pärast viljastamist rakukobar pesastub sellega. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, idulane. Välimisest rakukihist moodustub hiljem mitu kesta, mis kaitsevad teda ja mis osaleb areneva organismi toitumises. Idulane saab alguses toitaineid emaka limaskestast. Kui rakukobar on emakaseina pesastunud, siis emaka limaskest
.......... 9 Meioosi bioloogiline tähtsus:....................................................................................................10 INDIVIDUAALNE ARENG e. ONTOGENEES imetajate näitel........................................... 11 VILJASTUMINE......................................................................................................................11 VILJASTUMINE INIMESEL.................................................................................................. 11 Rakukobara kujunemine........................................................................................................... 12 RAKKUDE ERISTUMINE EMBRÜOS..................................................................................14 KUDEDE KUJUNEMINE e. HISTOGENEES........................................................................15 ORGANITE KUJUNEMINE e. ORGANOGENEES.............................................................. 15 LOOTEKESTAD Inimese näitel...............................
annaabi.ee 
