kroonilisest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisest hoidumisel on 40% neist haigustest ennetatavad. Tubaka tarvitamise terviseriskid: suuõõs- igemepõletikud, hambakatt, suuõõnevähk, süda ja vereringe- vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt, insult, hingamisteed- bronhiit, krooniline kopsuhaigus, kopsuvähk, välimus- naha kiire vananemine, haprad juuksed, kollased hambad ja küüned, akne, psüühika- keskendumisraskused, närvilisus, mäluprobleemid, peavalud, rakukahjustused- mutatsioonidrakkude DNAs, tekivad kasvajad. Pilr nr 2. Suitsetaja suu. Pilt nr 3. Mittesuitsetaja vs suitsetaja kops.
Mereimetajad võivad õliga kokku puutuda merel, kaldal ja maal. Peamiselt mõjutab naftaga määrdumine noori isendeid, kuna nende karvkate ei ole veel piisavalt arenenud ja soojapidav. Täiskasvanud imetajad võivad määrduda õliga ja tarbida seda suuremas koguses ilma, et see põhjustaks nende surma. Nafta võib jõuda imetajate organismi seedekulgla kaudu, kui nad oma karvkatet puhastavad. Sellega kaasnevad võimalikud mürgitused, arenguhäired ning rakukahjustused, mis võivad kaasa tuua kasvajate tekke. - Inimesed Naftareostus võib mõjutada inimese tervist, heaolu ning ka majanduslikke huve. Nafta sattumine inimese nahale põhjustab ärritust, kuivatab nahka ja suurendab vähki haigestumise ohtu. Naftast pärinevate mürgiste gaaside sissehingamine võib ärritada hingamisteid, põhjustada närvisüsteemi häireid (peavalu, peapööritus) ning tekitada halba enesetunnet. Samuti võib nafta sattuda
koosmõju tervisele. Uue hoone projekteerimisel infot, kuidas radooniohutut hoonet projekteerida, saab standardist EVS 840:2003 ,,Radooniohutu hoone projekteerimine" ning Kiirguskeskuse infomaterjalist ,,Radooniohutu elamu". Kiirituse mõju Inimesele Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil. Mida rohkem kiiritust inimene saab, seda rohkem tekib ionisatsiooni tõttu rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib. Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. 4 Kuidas siis tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Vedelas keskkonnas, mille hulka kuulub
Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes 5000 - 10 000 bekerelli (ehk 10 000 tuumamuutust sekundis). Järelikult ka radioaktiivsuse osas oleme ohtlikud nii iseendale kui teistele. 6 KIIRGUSE MÕJU TERVISELE Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil. Mida rohkem kiiritust inimene saab, seda rohkem tekib ionisatsiooni tõttu rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib. Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. Kuidas siis tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Vedelas keskkonnas, mille hulka kuulub ka elusaine, tekitavad need aga omakorda vabu radikaale.
· Raskemetallid: Pb, Hg, Cd, V, Sn (ens. SOD ja GSHPx inhib.) · Füüsikalised faktorid: mikrolained, UV, radioaktiivne kiirgus, ultraheli · ??? Co3+, Ni2+ ,Ti3+ Prooksüdandid on ka Etanool ja suitsus olevad ühendid suitsetaja vajab ~2 korda rohkem vitamiine C, E aga ka B-rühma (mao mikrofloora rikkis). PRO teke organismis on vajalik, kuid nende liig viib biomolekulide kahjustuseni rakukahjustused koekahjustused. Seejuures ühed PRO-d on vajalikud teiste tekkeks: O2· on vajalik Fe3+ redutseerimiseks Fe 2+, see omakorda on vajalik hüdroksiidradikaali tekkeks jne. Raua vabanemisel organismis (traumad, jt kahjustused) on väga oluline osa biomolekulide kahjustumises. Organismil endal on mehhanismid, mis välistavad vaba raua sattumise biovedelikesse. NB! Ettevaatust ka vit C koos rauaga.
rakusurma suurenemine · Immunaktiivsed rakud ja valgud 6. Na+,K+, Ca 2+ ioonide homeostaas. Nende · Toidu tasakaalutus ioonide kontsentratsiooni erinevus raku see ja 12. Millest sõltuvad rakukahjustused? rakust väljas. · Rakkude radiotundlikkusest, asukohast, · Na-K oluline rakkude normaalseks konkreetsest mõjutusest. eluks, K on 35x rohkem rakus, Na 12x rohkem veres 13. Mis on isheemia ja hüpoksia ja miks nad
ANEEMIA: kõige sagedasem punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütotsüütide ja või Hgb sisaldus veres noormaalsest madalam. N: 118-150g/L, ER 4-5 . 10x10/l. Tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus. Võib tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel. Ohud: väheneb vere võime transportida O2 kudedesse, põhjustades hüpoksia ehk hapnikupuuduse organismis. Kudede alatalitlus ja oht haigestuda. Koed ohustatud vabade radikaalide rünnakut, tekivad kiiremini rakukahjustused. Oht vähirakkude arenguks. 3 põhilist aneemia tüüpi: liigsest verejooksust (hemoraagia ehk verejooks) tingitud, liigsest verekudede lagunemisest (hemolüüs) tingitud. Er puudusest tingitud (ebaefektiivne vereloome). RAUAVAEGUSANEEMIA: fe vähesus veres. Organism ei saa toota piisavalt Hgb. Kabused: kahvatu nahk, ärrituvus, õhupuudustunne, madal vererõhk, söögiisu vähenemine, haprad küüned jne. Ravi: dieedi muutused, Fe prep (pantohemageen
Juhtudel, kus CK tase veres tõuseb 3-5 päeva peale koormust, on lihasraku membraani kahjustus tekkinud põletikrakkude toimel, mis omakorda on initsieeritud rakusisesest kahjustusest. Koormusest tingitud struktuursed muutused lihasraku tsütoskeletis Tsütoskeleti ül on müofibrillide organisatsiooni hoidmine ja koormuse vahendamine. Tsütoskeleti valkude degratsioonile, mis kaasneb koormusest tingitud rakukahjustusega järgneb intensiivne valkude sünteesi intensiivsuse tõus. Rakukahjustused on ühtlasi kaitseks edasise kahjustuse eest. Koormuse (treeningu) pikemaajaline mõju lihasrakule Inimese lihased on segalihased ehk segu kõikidest lihaskiu tüüpidest, milledest üks või teine võib domineerida. Kiutüüpide varieeruvus lihastes tekitab omakorda suure varieeruvuse funktsionaalses võimekuses. Lihaskiud (rakud) ei ole staatilised struktuurid, vaid kohanevad suurtes piirides muutunud funktsionaalsete seisunditega, hormonaalsete ja neuraalsete mõjustustega.
1. TEGEVUSAINEVAHETUS vastab aktiivse raku energiavahetusele, tema tase seadub olemasoleva aktiivsusastme jargi. 2. VALMIDUSAINEVAHETUS vastab energiavahetusele, mida rakk vajab oma kohese piiramatu funktsioonivajaduse sailitamiseks. Siia kuulub naiteks Na+ ja K+ teatud kontsentratsioonidiferentsi sailitamine. 3. SÄILITUSAINEVAHETUS vastab rakustruktuuri säilitamiseks tingimata vajalikule energiavahetusele. Sellest tasemest madalamal ilmnevad pöördumatud rakukahjustused, rakk hääbub. Süsivesikute ainevahetus Süsivesikud imenduvad monosahhariididena (glükoos, fruktoos, galaktoos) ● Amülolüütilised ensüümid: oligo‐ ja polüsahhariidide lammutamine ● Tärklise seedimine algab suus, jätkub peensooles amülaaside abil, disahhariide seedivad edasi disahharidaasid ● Amülaase toodavad süljenäärmed (sülje amülaas inaktiveerub maos madala pH tõttu) ning pankreas; disahharidaase leidub enterotsüütide hariäärises
annaabi.ee 
