3) Fagotsüteesitud mittevajalikud aineosakesed Mitokonder- kahemembraansed, välismembraan sile, sisemembraan harjakestega e sisseopistustega Sisemuses (matriks) ribosoomid ,valkude sünteesiks ÜL: 1) Raku varustamine energiaga 2) Lõpus viia glükoosi lagundamine (rakuhingamine) Tsütoskelett ...valguniitidest koosnev võrgustik, mis on rakkude tugi- ja liikumissüstemiks ÜL: 1) seob raku ühtseks tervikuks 2) Ühendab rakuosad 3) Annab rakudele kuju ja vormi 4) Osaleb rakkude ja organellide liikumises Raku liikumised :(pintsütoos ja fagotsitoos) 1) Organellide asukoha muutused 2) Rakkude ümberpaikemine organismis 3) Rakkude kuju muutused Vastavalt valgusniitidele eristatakse: 1) Mikrofilamendid peened valguniidid 2) Fibrillid keskmise jämedusega valguniidid 3) Mikrotuubulid jämedad valguniidid *Mikrofilamendid- asuvad rakumembraani läheduses. ÜL: 1) moodustavad ruumilise võrgustiku rakus
*kaitseülesssanne- nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas *On hea lahusti *Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides ORGAANILISED AINED Orgaanilised aineid sisaldavad süsinikku. Taimede jaoks on süsiniku allikaks õhus olev CO2. Orgaanilised ained tekivad ainult organismides. Sisaldavad rakudele kättesaadavat energiat; 1)süsisvesikud e. sahhariidid Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik vesinik ja hanik. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ained. 1)Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. NT:*riboos(RNA suhur)-C5H10O5 *Desoksüriboos(DNA suhkur)- C5H10O4 *Glükoos e. viinamarjasuhkrud-
Selektiini seostumine ligandiga omab madalat afiinsust see omadus võimaldab selektiinil vahendada esialgset leukotsüütide seostumist ja rullumist endoteelil vastu verevoolu. L-selektiin ehk CD62L on ekspresseritud lümfotsüütidel ja leukotsüütidel. See võimaldab lümfotsüütidel siseneda lümfisõlme käitudes kui homing retseptor, selleks seostub ta endoteeli veenulitele. Ta aitab neutrofiilidel seostuda tsütokiin aktiveeritud endoteeli rakudele põletiku koldes.L-selektiin paikneb leukotsüütide hatude projektsiooni tipus, vahendades nende interaktsiooni endoteeli ligandiga. Vähemalt kolm endoteeli rakuligandit saavad seostuda L- selektiiniga. Integriinid on ekspresseeritud paljudel raku tüüpidel ja seostub ligandiga endoteeli rakul ja ka teistel leukotsüütidel. Integriinid promoteerivad raku ja raku vahelist interaktsiooni ning raku ja maatriksid vahelist interaktsiooni. Kõik integriinid on heterodimeersed rakupinna
anatvate impulssidega. Mitmed kesknärvisüsteemi struktuurid toodavad neurohormoone, ning paljud närviimpulsid toimivad kudedele ülekandeainete e. Transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid (nn.difuusses endokriinses süsteemis) produtseerivad paljud rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid, näiteks seedetraktis, kopsudes, südames ja neerudes jm. Hormoonidel on kahesugune mõju rakudele ja kudedele: 1) Mõjutab rakumembraanide trantsportsüsteeme, ilmneb kiirelt toimivate hormoonide mõju edasiandisel (insuliin kiirendab glükoosi, aldosteroon Na-ioonide trantsport jne) 2) Stimuleerib ensüümide sünteesi, nn ensüümiinduktsioon. Rakkudes intensiivistub ribonukleiinhappe (RNH) ja desoksüribonukleiinhappa (DNH), selle kaudu valkude ja nende ensüümide süntees. Et see nõuab aega, saabub hormoonide toime tundide jooksul.
gp41 on vajalik T-rakkude membraanist läbitungimiseks. Viiruse RNA genoom transkribeeritakse cDNAks - proviirus RT abil. Proviirus integreerub peremehe genoomi. HIV-i võimalik hoida teatud määral kontrolli all RT inhibiitoriga AZT (3-azido 3-deoksü-tümidiin) abil. Monotsüütidel/makrofaagidel on koretseptoriks CCR5. Koreseptorite olemasolu selgitab, miks ühed HIV-1 strains eelistavad T rakke, teised makrofaage. Seega HIV viirus võib kinnituda ka dentriid rakudele ja makrofaagidele. Haiguse progresseerumise aeg väga erinev. Üldiselt 10 aasta jooksul. 5 10 % HIV positiivsetel pikka aega haigus ei progresseeru. Viiruse peamine paljunemiskoht organismis on lümforetikulaarne kude, peamiselt lümfisõlmed ja luuüdi. CD4 rakkude hulga vähenemine viib rakulise immuunsuse nõrgenemisele. Langetab vastupanuvõimet eelkõige intratsellulaarsete mikroobide ja viiruste suhtes. HIV infektsioon nõrgendab ka humoraalset immuunsust ja
gp41 on vajalik T-rakkude membraanist läbitungimiseks. Viiruse RNA genoom transkribeeritakse cDNAks- proviirus RT(pöördtranskriptaasi) abil. Proviirus integreerub peremehe genoomi. HIV-i võimalik hoida teatud määral kontrolli all RT inhibiitoriga AZT (3-azido 3-deoksü- tümidiin) abil. Monotsüütidel/makrofaagidel on koretseptoriks CCR5. Koreseptorite olemasolu selgitab, miks ühed HIV- 1 strains eelistavad T rakke ,teised makrofaage. Seega HIV viirus võib kinnituda ka dentriid rakudele ja makrofaagidele. Haiguse progresseerumise aeg väga erinev. Üldiselt 10 aasta jooksul. 5 10 % HIV positiivsetel pikka aega haigus ei progresseeru. Viiruse peamine paljunemiskoht organismis on lümforetikulaarne kude, peamiselt lümfisõlmed ja luuüdi. CD4 rakkude hulga vähenemine viib rakulise immuunsuse nõrgenemisele . Langetab vastupanuvõimet eelkõige intratsellulaarsete mikroobide (mükobakterid) ja viiruste suhtes
annaabi.ee 
