Töötaja pressis suruõhupressiga detaile kokku. Rakise kasutamise Click icon to add picture asemel hoidis ta detaili kinni sõrmedega. Pressimisel töödeldav detail purunes ja töötaja pöial jäi pressi vahele, mis tekitas pöidlale luuvigastuse. Juhtumi artikkel Juhtumi riskid · Ei jälginud tööohutusnõudeid. · Ei kasutanud rakist,et detaili kinni hoida. · Ees peavad olema prillid ja käes kindad. Millega saaks riske vältida? · Jälgima tööohutusnõudeid. AITÄH KUULAMAST!
võtmega ja pingutus momendid annab auto-data. Pingutatakse vähemalt kolme läbimiga ja iga laagrikaan eraldi ning kontrollitakse pidevalt väntvõlli pöörlemise kergust. Keeratakse mootoriplokk õigesse asendisse ning paigaldatakse enne koostatud kolvi-kepsugrupp. Ja jälgitakse numeratsiooni ja suunda. Paigaldakse 2 kolbi üheaegselt ja need mille väntvõlli vändakaelad on üles keeratud. Laagrisaaled määritakse õliga kokku. Rõngaste kokkusurumisel kasutatakse rakist (abinõud). Kepsu laager pingutakse jälle mitme läbimiga ja kasutakse dünomomeetrilist võtit. Keerates väntvõlli pool pööret siis paigaldatakse ülejäänud 2. Paigaldakse õlipump ja selle ajam. Karteri põhja paigaldamisel jälgitakse pingutus järjekorda ning poldid keeratakse mitme läbimiga kusjuures paigaldatakse uus tihend (kork, õlikindel kumm või hermeetik). Enne karteripõhja paigaldamistpaigaldatakse esi-ja tagaotsakaan, milles on uued väntvõlli otsatihendid
4 teraga Kere noavõll PAKSUSPINK • Puidu hööveldamine pöörleva silindrilise noavõlliga, kus on sirge lõikeservaga noad • Puidu töötlemine vajalikku paksusesse • Etteanne toimub etteandevaltside abil • Toorikuid peab masinasse sisestama tugevalt üksteise vastas Tööohutusnõuded • Samad nõuded, mis rihthöövlilgi, v.a: • Töölauale ei tohi panna käsi • Väikeste detailide puhul kasutada rakist 1 – toorik; 2 – töölaud; 3 – tagasilöögikaitse; 4 – vedavad rihveldatud etteandevaltsid; 5 – esimene survenuga; 6 – noavõll; 7 – tagumine survenuga; 8 – tagumised vedavad valtsid (sileda pinnaga); 9 – tooriku liikumissuund; 10 – noavõlli pöörlemissuund; 11 – hööveldatud pind. KETASSAEPINK • Puidul põhinevate materjalide saagimine FORMAATSAAG • Täpsem KÄSIKETASSAAG • Mobiilne Tööohutusnõuded
66/ 11 5. Vedel Kalapüük vedeliga on igivana püügiviis. Selleks läheb vaja pikka nööri ja head lanti. Kõik muu on teisejärgulise tähtsusega. Vedelit veetakse paadi järgi. Vedelippüügiks sobib tavaline jäiga pitsiga spinninguritv koos rulli, tamiili (umbes 100 m ), tina, landi ja pöörlatega. Tina on vajalik ainult kerge landi korral. Vedelipüügiks sobivad kõik landid. Landi asemel võib kasutada ka rakist. Vedelipüük on kõige mugavam kahekesi kalastades: üks aerutab, teine hoiab vedelit. Vedeliga saab püüda hauge ja ahvenaid./Kalastaja Käsiraamat, lk 98-99/ 12 6. Sikuti Sikuti on kalapüügiriist, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust (vt. joonis 5). Kirptirk on üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. Konks varustatakse söödaga
rakiseid võ i kinnitusklambrite ja kä epidemetega rakiseid. Sirge detaili freesimisel juhtunud õ nnetuste puhul juhtlauda ja soovimatus suunas liikumist tõ kestavaid rakiseid sageli ei kasutatud. U] marate detailide freesimisel toimunud õ nnetuste põ hjusteks on peamiselt kinnitusklambrite ja kä epidemetega rakiste kasutamata jä tmine. Lauamaterjali kitsa kü lje freesimisel võ ib kasutada vaid ü lemist rakist. - Tö ö tasapinnal olevat lõ iketerade võ lli ü mbritsev ava peab olema kaetud. See vä hendab detaili avasse kaldumisest tulenevat õ nnetuse riski. - Sirge soone freesimiseks tuleb kasutada etteandemehhanismi. See peab olema reguleeritav detailide etteandmiseks ega tohiks põ hjustada vahelejä ämise ohtu. Koos kü lgmiselt fikseeriva rakisega on etteandemehhanismi kasutamine parim kaitseabinõ u.
17 Korstnale pid ka tegema sademete katte, need lõikasin välja ka 3mm paksusest lehtmaterjalist. Mõõtmed olid 150x200 need tulid kolmenurkse kujuga ja neid oli ka vaja teha 4 tükki. Korstna ja sademet katte ühendamiseks tuli lintsaega lõigata Ø12 mm vardad mille pikkus oli 120 mm.4 tükki Suitsahju katuse,korstna ja sademete katte keevitamisel kasutasin 90 kraadist rakist. Kui vardad olid lõigatud keevitasin neli varrast kõigepealt korstna igasse nurka ning seejärel sademete katte külge. Kui katus, korsten ja sademete katte olid kokku keevitatud siis tõstsin katuse suitsuahju külge ning vaatasin kuidas kattus istub omavahel suitsuahjuga. Kui sobis omavahel siis punktisin mõned kohad kinni. Ning seejärel keerasin suitsahju külile ja keevisõmblusega sai terve suitsahju ja katuse kokkupuute koht ära keevitatud.
täpsemalt kontrollida joonisel 123 näidatud rakistega. Kokkujooksu kontrollrakis koosneb kahest piki- ja kahest põiklatist, mis on omavahel ühendatud tiibmutritega pol- tide abil. Vahemaa a peab võrduma mootorratta telgede- vahega, b -- rehvide sisekülgede vahekaugusega ja c = b -- (10... 15 mm). Rakis asetatakse tasasele pinnale mootorratta ja külg- haagise rataste vahele ning fikseeritakse tiibmutritega (joon. 123, a). Toendid hoiavad rakist pinnast 90 ... 100 mm kõrgusel. Joonisel 123, b näidatud rakist käsutatakse esi- ja taga- ratta külgkalde määramisel. Seadenurgad viiakse normi külghaagise kinnitusvarraste pikkuse muutmisega. Nurkade õigsust kontrollitakse lõp- likult katsesõiduga. Kui külghaagis kisub sissepoole, siis on külgkalle väike, vastupidisel korral aga suur. Pidurite reguleerimine. Väljenduses «halvasti reguleeri- tud piduritega sõitja on poolest saadik laip» on palju tõtt,
annaabi.ee 
