b. Tooriku pöörlemine c. Ettenihkeliikumine d. Lõikeriista pöörlemine Küsimus 4 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam: a. Rz b. Rw c. Ra d. Rt Küsimus 5 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millest koosneb treilõikur? Vali üks: a. Peast ja kinnitusosast b. Tagaosast ja kinnitusosast c. Terikust ja rakisest Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 2,67 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam: a. Erineva kujuga sisepindade töötlemiseks b. Välispindade töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Küsimus 7 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Lasertöötluse eelisteks on... Vali üks või enam: a. Mehaaniliste omaduste paranemine b. Kõrge töötlemistäpsus c
kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub. (2) Lubatud õngpüünised on: 1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga; 2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga; 3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; 4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
Vali üks või enam vastust. a. Rt b. Rw c. Rz d. Ra Question 3 Kuidas nimetatakse joonis olevat pinda nr. 2? Vali üks vastus. a. Töödeldud pind b. Lõikepind c. Pealiikumise pind d. Lõigatav pind Question 4 Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Elektrooniline b. Termiline c. Keemiline d. Mehaaniline Question 5 Millest koosneb treilõikur? Vali üks vastus. a. Terikust ja rakisest b. Tagaosast ja kinnitusosast c. Peast ja kinnitusosast Question 6 Millised on treiterade tüübid? Vali üks või enam vastust. a. Otsatera b. Koorimistera c. Mahalõiketera d. Ristlõiketera Question 7 Milleks kasutatakse hõõritsaid? Vali üks või enam vastust. a. Pinnakareduse vähendamiseks b. Läbimõõdu suurendamiseks c. Läbimõõdu vähendamiseks d. Ava täpsuse suurendamiseks Question 8 Millised on termilise lõikamise meetodid?
Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub. Lubatud õngpüünised on: 1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga; 2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga; 3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; 4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
/Õngitsemine lk. 20/ 2.1 Lubatud õngpüünised Lubatud õngpüünised on: · lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga; 5 · spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga; · käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja selle lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; · vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
jahutab seda deidvudilaagrit (kasutatakse vähesel määral) 2 – tünni meetod: Laager valmistatakse üksikutest liistudest, millised sobitatakse laagrihülssi nagu tünni koostamisel. Tünni meetodil koostatud laagrites kasutatavateks materjalideks võivad olla kas bakaut, ligufool, tekstiil või suure Ø korral kummi. Töökäik: ● liistud freesitakse, külgservad töödeldakse õige nurga alla ● liistud laotakse tünni kujuliselt rakisesse ja freesitakse mõõtu ● liistud võetakse rakisest välja ja laokse juba deidvudi laagrisse ja kinnitatakse fiksaatorliistudega ● laager treitakse seest õigesse mõõtu (töödeldakse õigele lõtkule) ● freesitakse liistude vahele pikkisuunalised veekanalid (uuematel deidvudi laagritel freesitakse külgtaskud). Kummiliistud Valmistatakse vormis, kusjuures liistule pannakse sisse metallist kargass. Liistud kinnitatakse laagrisse peitepeaga poltide või ka kruvide abil. (kargassil peavad olema keermestatud avad) Babiitlaagrid
võimaldavad infot üha kiiremini töödelda. Juba praegu on võimalik pingi mälus salvestada palju erinevaid programme aga ka detailide jooniseid. 23.Töötlemiskeskused. Töötlemiskeskused http://innomet.ttu.ee/oppetoo/ayx/Toopingid/Keskused.pdf Töötlemiskeskused on arvutiga juhitavad tööpingid, mis on võimelised sooritama mitmesuguseid töötlemisoperatsioone toorikutega, millel on erinevad pinnad ja orientatsioon ilma, et toorikud oleks vaja rakisest eemaldada. Toorik asetseb tööpingi töölaual statsionaarselt, lõikeriist pöörleb ja liigub teljesuunaliselt. Automaatliinide või tavaliste tööpinkide korral toorik viiakse tööpingi juurde. Töötlemiskeskuste puhul töötlemisoperatsioonid viiakse tooriku juurde. Toorikuks võib olla nii tükeldatud materjal kui ka erinevat tüüpi tööristad (survevaluvormide matriits ja tempel, stantside plaadid jne.) kõik, mis vajab töötlemist. Töötlemiskeskuste tüübid:
tabel 11). amortisaatori varda kinnitusotsak. Mootorrataste] M>K- K)2 (3) ja WM-U2 (3) tuleb enne vedru kokkusurumist 198 eemaldada splint kolvivarre peast. Pärast seda vabastatakse amortisaator rakisest, eemal- datakse vedru, keeratakse lahti kere kinnitusmutter ning tõmmatakse kolb silindrist välja. Amortisaatori detailid pestakse hoolikalt bensiiniga ja pärast kuivatamist täidetakse silinder õliga (kogus vt. 199