See lõppes Kuveidis olevate Iraagi vägede täieliku purustamise ja okupeeritud riigi vabastamisega, kuid see jäi siiski poolikuks. Sõja ajal mängisid tähtsat rolli sõjalised uuendused. Tänu GPS-süsteemi kasutuselevõtule ei pidanud väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat. Väed teadsid alati kus on vaenlane ja kus on nemad, seetõttu oli võimalik lahingud manööverdades võita. Oluline koht oli ka täpsusrelvadel nagu näiteks AGM-130 raketil. Selline tehnika võimaldas põhjustada suuri kahjustusi sõjaobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele. Lahesõda polnud edukas, kuna pärast sõda olid paljud sõjaväelased üle elanud ränki vaevusi või surnud. Üks suuremaid süüdlasti arvatakse olevat uraani kasutamine. Uraan muutis laskemoona tugevust märgatavalt suuremaks, paraku tõi see endaga aga kaasa paljude inimeste hukkumise. Sõja käigus kaotas USA 291 inimest, Iraak aga 35 000.
juhtimatu teekond sihtmärgini on eelnevalt väljaarvutatud. Ehk siis ballistilised raketid on poole oma lennuajast juhtimatus olekus ning lahkuvad atmosfäärist. Suundraketid Kui ballistiline rakett lahkub atmosfäärist, siis suundrakett jääb enamasti atmosfääri kogu lennuajaks. Teistmoodi poleks see võimalik, kuna suundrakettidel on tiivad, et neil oleks tõusujõudu ning juhitavam teekond. Kui ballistilisel raketil on teekonna juhtijateks põhiliselt tõukejõud ja gravitatsioon, siis suundrakettide tiibade poolt antud tõusujõud võimaldab teekonda muuta ning läheneda sihtmärgile erinevatest suundadest. Suundraketid on enamasti ka kogu lennuaja juhitavad ning tõukeraketid põlevad lõpuni sihtmärgiga kohtudes. Üks tuntumaid suundrakette tänapäeval on Tomahawk. Tomahawki kasutati USA poolt konfliktides Kosovos, Iraagis ja Afganistaanis
Siinjuures eeldati, et raketi algkiirus võrdus nulliga. Saadud raketi kiiruse valem kehtib üksnes tingimusel, et kogu põlenud kütuse mass heidetakse raketist välja hetkelt. Tegelikkuses aga voolavad gaasid välja järk-järgult kogu raketi kiireneva liikumise jooksul. Iga järgnev gaasikogus heidetakse välja raketist, mis on juba omandanud teatud kiiruse. Täpse valemi saamiseks tuleb gaasi väljavoolamist raketi düüsist vaadelda märksa üksikasjalikumalt. Olgu raketil ajahetkel t mass M ning liikugu rakett kiirusega (joon. 1.17.3(1)). Väikese ajavahemiku jooksul heidetakse raketist välja teatud kogus gaasi suhtelise kiirusega . Ajahetkel on raketi kiirus , tema mass aga muutub võrdseks , kus (joon. 1.17.3(2)). Väljaheidetud gaaside mass on ilmselt võrdne . Gaaside kiirus inertsiaalsüsteemis OX on võrdne . Rakendame nüüd impulsi jäävuse seadust
Nõukogude Liidu tuumaarsenal oli kasvanud hirmutavalt suureks ja see ületas igasugused piirid. Üsna varsti hakkas meedia SDI programmi uue populaarse ja utoopilise filmi ''Star Wars''i järgi kutsuma Tähesõjade programmiks. Tähesõdade programm võttis endale eesmärgiks luua raketikilp, mis nurjaks vastase tuumarünnaku. Täpsemalt teha vastase ballistiline rakett koos lõhkelaenguga kahjutuks enne maandumist. Paraku saadi aru et see polegi nii lihtne kui tunduda võiks. Ballistilisel raketil on lihstustatult öeldes kolm lennufaasi: stardifaas (keskmiselt 3-5 minutit)- rakett jõuab juba 70- 100 kilomeetri kõrgusele atmosfäärist välja, teine faas- rakett liigub mööda ballistilist trajektoori 25 000-30 000 kilomeetrit tunnis, lõppfaasis siseneb rakett jälle atmosfääri ja liigub sihtmärgi suunas (umbes üks minut) (vt lisa nr. 1). Ballistilise raketi trajektoor meenutab parabooli. Rakette varustatakse mitmete lõhkepeadega mis liiguvad eri suundades.
Isolatsiooniteip on parim vahend "kraatritekitaja" raketimootori külge kinnitamiseks. Savi ei tohi purske- laengu ja pommi vahele jääda. Raketi võib varustada eri tüüpi lõhkelaengutega, nagu kõrgklassi laeng, süüte-pomm või keemiline süütepudel. Mootori külge tuleb lennutrajektoori kindlustamiseks kleepida kolm või neli stabilisaatorit. tagaserv liimida mootori külge juhtserv Juht- ja tagaserv tuleb liivapaberiga ümaraks lihvida. See aitab raketil otse lennata. Raketi startimiseks tuleb selle külge kinnitada kahetolline jupp plastkõrt. Startimisvarda võib näiteks riidepuu küljest lõigata. Plastto-rukese tükk tuleb kleepida paralleelselt raketikorpusega ühele stabilisaatoritest. Nüüd võtame piisava pikku-sega sirge traaditüki ja painutame sellest stardivarda. stabilisaatorid plastkõrretükk 6.1.2. SUURE LASKEULATUSEGA RAKETTPOMM. Pika distantsi rakette saab valmistada mitmeastmeliselt. Mitmeastmeliste
annaabi.ee 
