kui kukub üks, kukuvad ka järgemööda teised. Vietnamiseerimine- Vietnami sõja jätkamine põhiliselt Lõuna-Vietnami sõjaväe jõududega, USA väed viiakse ära. Idalepingud- SLV ja NL-i ja Poola vahel sõlmitud lepingud (1970), loobutakse vastastikku sõjalise jõu kasutamisest ja tunnustatakse II MS järgseid piire. Tähesõdade programm- R.Reagani poolt alustatud programm, millega taheti kosmos militariseerida ja rajada sinna raketikaitsekilp. Strateegiline relvastus- tuumarelvad, vesinikpomm, lühi- ja keskmaaraketid, ballistilised raketid. Bipolaarne maailm- kahepooluseline maailm peale II MS külma sõja ajal. Blokk- riikide või parteide liit. Doktriin- poliitiline või sõjaline põhimõte. Ekspansioon- sissetung, oma mõju või riigipiiride laiendamine. Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas)! L. Breznev- osalus Praha kevades, selle tulemusena kehtestas doktriini, et kui Ida-
Toimus ka vastastikune olümpiamängude boikoteerimine. 1980.aastal jäid paljud lääneriigid protestiks Afganistani sissetungimise vastu minemata Moskvasse Olümpia mängudele. Sellele sarnaselt ei läinud enamus sotsialistlikke riike 1984.aasta Olümpia mängudele Los Angelesesse. Pingeid Nõukogude Liidu ja USA vahel tekitas ka uus USA presidendi Ronald Reagani algatatud Tähesõdade programm. Sellega sooviti relvastada kosmos ja rajada sinna ka raketikaitsekilp. USA alustas taas tavarelvastuse arendamist, millega pani USA aluse uuele võidurelvastuslainele. Loodeti, et NSV Liidu majanduslik seis pole piisavalt tugev, et selle lainega konkureerida. Tulemus oli ootuspärane, ja NSV Liit oli sunnitud tunnistama oma mahajäämist võidurelvastumises. See pani ka aluse Idabloki ja Nõukogude Liidu lagunemisele. 1985.aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Keskkomitee partei peasekretäriks Mihail Gorbatšovi
kurnavat sõda kohalike partisanidega ; vastastikune olümpiamängude boikoteerimine ; 1980 alguses teravnes sisepoliitiline olukord Poolas, sõltumatu ametiühingukoondi „Solidaarsus“ nõudis sotsialistliku ühiskonna demokratiseerimist ja alustas allumatuskampaaniaid, neid toetas katoliku kirik ; USA president Reagan algatas Tähtedesõdadeprogrammi, millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp ; USA alustas tavarelvastuse kiirendatud arendamist, sellega pandi alus uuele võidurelvastslainele. -NSVL nõrgenemise põhjused: 1)Sisemised: stagnatsiooni süvenemine 70ndatel(ekstensiivne majandus, käsumajandus ei soosinud omaalgatust ega ettevõtlikust, kadus uuenduslikkus) ; täiel võimsusel töötav sõjatööstus(kaupadepuudus oli igapäevane nähtus) ; Brežnev ei tegelenud reaalsete riigiasjadega ; tegelik võim kuulus julgeolekule ja armeele ; partei oli korrupeerunud ;
NSVL nõudis Poola valitsuselt korra taastamist riigis, kui seda ei tehta, lubas ta käiku lasta Breznevi doktriini rakendamise. Seepeale kehtestas kommunistlik Poola valitsus sõjaseisukorra ja surus esialgu "Solidaarsuse" põranda alla. USA presidendiks sai vabariiklane R.Reagan (1981-1989), kes: · algatas nn. Tähesõdadeprogrammi- millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp. · USA alustas taas tavarelvastuse kiirendatud arendamist, millega pandi alus uuele võidurelvastuslainele. See oli ka teatud määral USA eesmärgiks- lootes NSV Liidu majanduse nõrkusele; loodeti NSV Liit võidurelvastumise käigus majanduslikult välja kurnata. Nagu ajalugu näitas, pani see lõppkokkuvõttes aluse Idabloki ja NSVL lagunemisele.
NSVL nõudis Poola kommunistlikult valitsuselt korra taastamist riigis, ähvardades muidu rakendada Breznevi doktriini. Seepeale kehtestas Poola valitsus sõjaseisukorra ja surus esialgu Solidaarsuse põranda alla. - USA presidendiks saanud vabariiklane Ronald Reagan (1981-1989) algatas nn Tähesõdade programmi (Strateegilise kaitse algatuse), millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp. USA alustas taas ka tavarelvastuse kiirendatud arendamist, millega pandi alus uuele võidurelvastuslainele. Sellega loodeti NSV Liidu majanduse nõrkust arvestades oma vastane majanduslikult välja kurnata. 4. Kontrolltöö ,,Külm sõda" teemad ja mõisted: 1) Kahepooluselise maailma kujunemine, külma sõja osapooled ning selle avaldumisvormid. 2) Külma sõja kriiside (Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine, Hiina
Rooma paavstiks poolakast Johannes Paulus II). NSVL nõudis Poola valitsuselt korra taastamist riigis, kui seda ei tehta, lubas ta käiku lasta Brežnevi doktriini rakendamise. Seepeale kehtestas kommunistlik Poola valitsus sõjaseisukorra ja surus esialgu “Solidaarsuse” põranda alla. USA presidendiks sai vabariiklane R.Reagan (1981-1989), kes: algatas nn. Tähesõdadeprogrammi- millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp. USA alustas taas tavarelvastuse kiirendatud arendamist, millega pandi alus uuele võidurelvastuslainele. See oli ka teatud määral USA eesmärgiks- lootes NSV Liidu majanduse nõrkusele; loodeti NSV Liit võidurelvastumise käigus majanduslikult välja kurnata. Nagu ajalugu näitas, pani see lõppkokkuvõttes aluse Idabloki ja NSVL lagunemisele. Külm sõda
annaabi.ee 
