Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"raketibaasi" - 6 õppematerjali

Kriisid ja sõjad pärast II maailmasõda
2
doc

Kriisid ja sõjad pärast II maailmasõda

2. pahempoolsed ümberkorraldused 3. suhted USAga halvenesid kuulutati välja sotsialistlik revolutsioon *vaenlaseks USA *USA kuulutas välja majandusblokaadi 1961a üritati võidelda Castro reziimi vastu, kuid ebaõnnestunult 22.okt 1962 teavitas pr Kennedy maailma Kuubale paigutatud rakettidest *kontrolljoone välja kuulutamine merel *nõudmised raketibaasi likvideerimiseks NSVL tunnustas kontrolljoont raketibaasid likvideeriti Castro reziimi püsimajäämine Vietnami sõda: 1954a jagunes Vietnam 2ks: PVietnam (NSVL ja Hiina toetusel) ja LVietnam (USA) kommunistide mõju kasv riigis 1957a partisanisõda 1964a USA astus sõtta vietkongide vastu 1968a valiti pr R. Nixon 1973a rahuläbirääkimised (Pariisi rahuleping) *sõjategevuse lõpp

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
Maailm pärast II maailmasõda
3
doc

Maailm pärast II maailmasõda

vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol ­ NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a VASAKPOOLNE REzIIM ­ NSVL, Hiina. Vaba ajakirjanud puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvad suruti maha, repressioonid. HIINA MAHAJÄÄVUSEST TINGITUD PROBLEEMID - kommunism ei lahendanud neid ­ industrialiseerimine kukkus läbi, põllumajanduse

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil
10
doc

Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil

lisandus veel umbes 100 t inimfekaali. "Paljudes kohtades oli reostunud pinnasekihi paksus rohkem kui meeter ning lennuvälja juhtimiskeskuse bensiinijaamas kattis põhjavett 10 cm paksune kütusekiht. Tõusuraja idapoolses osas tehti kindlaks vee pH üle 12 ning leiti mürgiseid mikrokomponente. Lubatust kümneid kordi rohkem olid pinnas ja põhjavesi naftasaadustega reostunud autobaaside ja kütuseladude territooriumil ning tugev oli reostus ka lennukite seisuplatsidel, raketibaasi territooriumil ja erikütuselao piirkonnas. Ladudes seisid roostetanud vaadid diklooretaani, süsiniktetrakloriidi, kloorpikriini jt ohtlike kemikaalidega. Lennuvälja territooriumil asuvatesse kruusaaukudesse maeti pikema aja jooksul reoaineid, mille maht ja levik on teadmata. Lennuväljal määratleti 604,55 t mustmetallide ja 316,15 t värviliste metallide jäätmeid, 414,4 t mitmesuguseid kemikaale, 94,1 t mineraalõlide ja 4,1 t värvijäätmeid, 2,6 t akusid jne

Bioloogia → Bioloogia
38 allalaadimist
Külm sõja kospekt
8
docx

Külm sõja kospekt

* 1961 aprillis üritasid tema vastased, keda õpetas ja varustas USA, alustada võitlust Castro režiimiga * USA viis pagulased Kuubale, kuid jättis nad abitult ülekaalukate võimudega võitlema. Nn Sigade lahe dessant ebaõnnestus, Ameerika oli häbistatud. * Hruštšov asus kuubale paigaldama keskmaarakette, millest USA teada sai ja 22. okt 1962 Kennedy hoiatas kogu maailma. Ta tegi ka merele kontrolljoone, kus ükski laev sõita ei tohi. Kennedy nõudis ka raketibaasi likvideerimist. * Hruštšovile anti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis USA ründab. Lõpuks andi Moskva järele. USA lubas Kuuba rahule jätta. Vietnami sõda * külma sõja suurim läbi kukkumine USA poolt * 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustunud Põhja- Vietnam ja USA mõju all olev Lõuna-Vietnam * 1957 alustasid kommunistid L-Vietnamis partisanisõda, mida toestas P-Vietnami valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Urmas Sisask
23
doc

Urmas Sisask

üsna väike, pill aga suur, sättis ta akordioni põlvedele ning rihma üle selja, nii et lõõtsa tõmbas ta 7 varvastega ja klahvistik oli klaveri eest. Tänu oma suurepärasele muusikalisele kuulmisele ja omapärasele pillivalitsemisoskusele oodati teda eksootilise rändmuusikuna kõikvõimalikele suvila- ja pulmapidudele külades ja sõjaväeosades, et ta mängiks rahvuslikke ja estraadiviise. Sageli käis Urmas kasuisaga Keila-Joa raketibaasi ohvitsere tsastuskade ja kasatsokkidega lõbustades oma esimest leiba teenimas ­ ohvitserid saatsid neile koju sõduritest tööbrigaadid, kes aitasid perel metsa-, ehitus- ja heinatöid teha. (Kahro 2000, lk 22-23) 1971. aasta sügisel õppis Urmas mõnda aega Kehra muusikakoolis, kuid kuna ta käis alles neljandas klassis, kuid klaveriõpetus algas alles kuuendas, ei saanud ta oma lemmikpilli veel õppida. Nii õppis ta hoopis klarnetit, mis talle sugugi ei meeldinud

Muusika → Muusikaajalugu
21 allalaadimist
Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis
27
doc

Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis

[] Paldiski probleemiga tuleb tegeleda ka tulevastel põlvede. Betoonsarkofaagidesse suletud reaktorite lammutamisele saab mõelda alles 50.aasta pärast. Selleks ajaks peab Eestis olema ka tuumajäätmete hoidla, sest Paldiski selleks ilmselt ei sobi. [] KEILA-JOA RAKETIBAAS 1946.aastal rajati Keila-Joa ja Türisalu panga vahetusse lähedusse 423,2ha suurusele maa- alale raketibaas, kus oli peale tavaliste rakettide ja tuumlõhkepäid kandvad raketid. 1993.aastal andsid Venemaa relvajõud raketibaasi Eestile üle koos suure keskkonnasaastega. Tänaseks on sealt saaste eemaldatud, kuid piirkond on siiski maha jäetud ning kõik, mis minema vedada andis, veeti minema ­ tegemist on kasutu ja rüüstatud maa-alaga. [] SILLAMÄE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HOIDLA Nõukogude liidu aeg toodeti Sillamäel kokku 100022t uraani. Sillamäe jäätmehoidla on ohuks kogu Läänemere regioonile. Siin on peidus 8mln m3 jäätmeid, mis sisaldavad lisaks muule 1830t uraani, 850t tooriumi ja 7,8t raadiumi

Loodus → Keskkond
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun