isiklikult puudutavat akti või üldkohaldatavat akti, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid. Tühistamismenetluses on kostjaks see institutsioon, kelle õigusakti kehtetuks tunnistamist taotletakse: Hagi esemeks on õigusakti kehtetuks tunnistamine. Hagi aluseks (ehk vaidlustamise põhjuseks) on: Pädevuse puudumine, Olulise menetlusnormi rikkumine, Aluslepingute või selle rakendusnormi rikkumine, Võimu kuritarvitamine. Otsus ja tagajärjed: Kui Euroopa Liidu Kohus leiab, et vaidlusalune õigusakt või selle osa on vastuvõetud õigusvastaselt, tunnistataks õigusakt või selle osa kehtetuks algusest peale ning kehtetuks tunnistamise otsus on siduv kõigile, mitte ainult pooltele. TEGEVUSETUSE MENETLUS- ELTL art 265- Tegevusetuse menetlus on kohtumenetlus, mis on algatatud EL-i institutsiooni tegevusetuse tõttu
Euroopa Ülemkogu õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Samuti kontrollib Euroopa Liidu Kohus liidu organite või asutuste õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Selleks on kohtu pädevuses lahendada liikmesriigi, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni hagisid, mille aluseks on pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, aluslepingute või selle rakendusnormi rikkumine või võimu kuritarvitamine. Samadel tingimustel on kohtu pädevuses kontrollikoja ja Euroopa Keskpanga ja regioonide komitee poolt oma õiguste kaitseks esitatud hagid. Iga füüsiline või juriidiline isik võib esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid. Õigusaktides, millega
Eraõiguslike norme tuleb tõlgendada lähtudes avaliku õiguse kontekstist. Nt TSÜS kehtestab, et seadusevastane tehing on tühine ka haldusleping peab olema seadusega kooskõlas § 8. Tõlgendamise meetodid: Tõlgendamine - seaduse mõtte ja sisu selgitamine, mis on vajalik õigusnormide õigeks kohaldamiseks. Tõlgendamise esemeks on õiguskorrast tulenevad põhimõtted ning lõppeesmärgiks "konkreetse rakendusnormi" leidmine, et võimaldada õiguse kohaldamine konkreetsele üksikjuhule ning saada eeskuju analoogiliste juhtumite lahendamiseks tulevikus. 1. Filoloogilis-grammatiline tõlgendamine see on aluseks kõigile teistele meetoditele, sest kui midagi kirjas pole, pole ka midagi tõlgendada. Keele tähenduse kindlakstegemine (õigusmõistetena kasutatavad sõnad (ainult õigusalane sõna, erinev tähendus tavakeelest jne) ja nende grammatilised seosed)
tarvitatavad nn universaalsed retseptid. Pigem on tegemist levinumate soovitustega. Seaduse ja õiguse analoogiat ei saa kasutada siis, kui teatavat nähtust pole üldse reguleeritud. Seadus võib analoogia keeldu ka sõnaselgelt väljendada, keelates näiteks analoogia kasutamise kriminaalõiguses, sest õiguse analoogia rakendamise puhul ei rakendu kriminaalõiguslik printsiip nulla poena sine lege. Selline keelav paragrahv ei sisalda aga praktiliselt rakendusnormi, mis praktikut hädast välja aitaks. Ka ilma sellise paragrahvita ei tohi kohus kedagi karistada teo eest, mida pole seaduses karistatavaks tunnistatud, kuigi tegu on mõne karistatava teoga sarnane. Teiselt poolt võidakse seaduse alusel analoogiat siiski rakendada juhul, kui kriminaalkoodeksis on säte, et kriminaalkorras karistada võib tegude eest, mis on analoogilised tegudele, mille kuriteokoosseisud on kriminaalkoodeksis otseselt olemas
asjaoluga, et vastav õiguslik regulatsioon puudub või on see lünklik, ebamäärane, mitmetähenduslik, vastuoluline või teatud juhtudel ka ebaõiglane. Nimetatud seadusandliku normeerimise puuduste kõrvaldamiseks kasutab kohtunik vahenditena tõlgendamist ja analoogiat. Tõlgendamise all mõeldakse seaduse mõtte ja sisu selgitamist, mis on vajalik õigusnormide õigeks kohaldamiseks. Tõlgenduse esemeks on õiguskorrast tulenevad põhimõtted. Tõlgendamise lõppeesmärgiks on "konkreetse rakendusnormi" leidmine, et võimaldada õiguse kohaldamist konkreetsele üksikjuhule ning saada eeskuju analoogiliste juhtumite lahendamiseks tulevikus. Eesti õigusteadlase A. Taska sõnade järgi on kohtuniku ülesandeks seaduse tõlgendamisel "eeskätt seaduses esitatud õiguskorra vaimu sisse elada ning olla produktiivselt loov." Analoogia olemus on selles, et vastava üksikjuhtumi jaoks rakendatava normi puudumisel kohaldatakse teist,
asjaoluga, et vastav õiguslik regulatsioon puudub või on see lünklik, ebamäärane, mitmetähenduslik, vastuoluline või teatud juhtudel ka ebaõiglane. Nimetatud seadusandliku normeerimise puuduste kõrvaldamiseks kasutab kohtunik vahenditena tõlgendamist ja analoogiat. Tõlgendamise all mõeldakse seaduse mõtte ja sisu selgitamist, mis on vajalik õigusnormide õigeks kohaldamiseks. Tõlgenduse esemeks on õiguskorrast tulenevad põhimõtted. Tõlgendamise lõppeesmärgiks on "konkreetse rakendusnormi" leidmine, et võimaldada õiguse kohaldamist konkreetsele üksikjuhule ning saada eeskuju analoogiliste juhtumite lahendamiseks tulevikus. Eesti õigusteadlase A. Taska sõnade järgi on kohtuniku ülesandeks seaduse tõlgendamisel "eeskätt seaduses esitatud õiguskorra vaimu sisse elada ning olla produktiivselt loov." Analoogia olemus on selles, et vastava üksikjuhtumi jaoks rakendatava normi puudumisel kohaldatakse teist,
annaabi.ee 
