tegevusvaldkonnad geodeetidelt peale neid huvitavate IAG (www.iag-aig.org) ehk Rahvusvaheline objektide asukohtade muud soovigi. Nii võib kergesti Geodeesia Assotsiatsioon (International Association of tekkida kiusatus geodeeti vaid "punktitegijaks" pidada. Geodesy) koondab peamiselt geodeetilise teooria Ärgem siiski unustagem, et asukohamäärang on vaid edasiarendajaid. IAG asutati sakslaste eestvedamisel geodeesia üks rakenduslikest tahkudest. Endiselt on juba 1862. a Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide geodeesia peamiseks ülesandeks Maa kuju ja mõõtmete koostööorganisatsioonina. Siinkohal on huvitav märkida, täpsustamine, nüüd on osutunud võimalikuks määrata ka et IAG algusaastatel seati üheks peamiseks eesmärgiks nende muutusi ajas. Seega "ürg-geodeesia" pole kuskile Struve meridiaanikaarele sarnaste kraadimõõtmiste kadunud
sai inimene. Kujunes vajadus argumenteerida tabud ja religioossed keelud olid kadunud, samas oli siiski vaja elu korraldada (äri- ja õigusasjad), kusjuures kaitsta end seaduse ees tuli ise ning kohtunikud loositi. Argumenteerimine viis teaduse ja filosoofiani (tähendasid toona sama asja) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (teadus looduse, ühiskonna jne arengust). Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest muredest. Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus. Teemasid käsitleti abstraktselt, kasutades üldistavaid argumenteerimisvorme. Seetõttu olid matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Samas formuleerisid kreeklased paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt. Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Viimasel juhul on tegemist katsega luua terviklik loodusekäsitlus
1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks. Optikas rajas Huygens valguse laineteooria (Huygensi printsiip), uuris kaksikmurdumist, täiustas läätsteleskoopi liitokulaari ehk Huygensi okulaariga.
Taime- toitluse ja dieediga kaasnevad probleemid. Funktsionaalne toit ja toidulisandid. Õpitulemused Õpilane: y toob näiteid bioloogia seostest teiste loodusteadustega; y seostab looduskeskkonda sotsiaalse ja tehnoloogilise keskkonnaga; y võrdleb elus ja eluta looduse tunnuseid ning toob välja elusloodusele eriomased tunnused; y analüüsib elu tunnuseid ja seostab need erinevate organismirühmadega; y hindab elu erinevate määratluste sõnastusi lähtuvalt nende rakenduslikest võimalustest; y seostab eluslooduse erinevad organiseerituse tasemeid elu tunnustega; y põhjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapäevaeluliste probleemide lahendamisel; y kavandab eksperimendi lähtuvalt teaduslikust meetodist; y analüüsib teadusliku meetodi rakendamisega seostuvaid tekste ning annab neile hinnan- guid; y võrdleb elus ja eluta looduse keemilist koostist;
lastekaitsetöötajate täiendkoolituste, töönõustamiste ja atesteerimise eest vastutav ametkond – selleks on sotsiaalministeerium (LKS eelnõu § 12 lg 1 p 7). Selge vastutaja olemasolu loob head eeldused süsteemi rakendumiseks praktikas. Atesteerimiste, täiendkoolituste ja töönõustamiste korraldamine on rakenduslik tegevus, samas on süsteemi korrastamise üheks eesmärgiks, et sotsiaalministeerium loobub rakenduslikest tegevustest (vt pikemalt ptk 4.1.1. „Lastekaitsesüsteemi korrastamine). Seega analüüsiti hindamise käigus ka võimalust, et see ülesanne anda mõnele teisele süsteemi osapoolele, kelleks oleks loodavat struktuuri arvestades SKA. Analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et SKA võiks atesteerimisi, täiendkoolitusi ja töönõustamisi korraldada, kuna SKA tegeleb uues süsteemis lastekaitsetööga, sinna koondub valdkonna pädevus
5 toona) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (sisuliselt arenguõpetuseni, täpsemalt teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmiseni). Kreeklased formuleerisid paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt. Kreeka teaduse taset madaldas see, et filosoofid seisid eemal käsitöölise igapäevastest rakenduslikest muredest. Kõik see, mida võiks nimetada tehnikateadusteks, oli Kreekas prestiizi mõttes sekundaarne nt keir ourgos = kirurg, polnud ka veel hiljuti Euroopa kultuuriruumis nii soliidne tegelane kui doktor. Kreeka teadust iseloomustab filosoofilisus ja kaemuslikkus (hüpoteeside ja teooriate rohkus). Kreeklased käsitlesid asju abstraktselt, kasutades võimalikult üldistavaid argumenteerimisvorme, deduktiivset meetodit (üldiselt üksiku kohta
annaabi.ee 
