Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut KUIDAS MA RAKENDAKSIN LOETUT PRAKTILISES JUHTIMISTEGEVUSES? Essee Tallinn 2014 On iseenesest mõistetav, et iga organisatsiooni juht soovib, et organisastioon oleks edukas. Organisastiooni edukuse tingivad väga mitmed faktorid, kuid antud essees keskendun ühele faktorile – kommunikatsioonile organisatsioonis. Teadmine sellest, millist verbaalse kommunikatsiooni käitumist kasutatakse pidevalt tööl, annab meile võimaluse suunata
Mida ma muudaksin Eesti õiguses? Nüüdisaegse riigi osaks on kindlasti hästi toimiv õigussüsteem. Kuid igal süsteemil on oma nõrkused ja tugevused. Siinkohal tooksin välja mõned õiguse kitsaskohad, mida minu arvates tuleks parandada. Kõigepealt viiksin sisse muudatused karistusseadustikus, mis seisneb karistuste karmistamises. Kindlasti rakendaksin seda palju kõneainet pakkuvate joobes juhtide vähendamiseks. Praeguse seisuga võetakse neilt tähtajaliselt ära juhtimisõigus, millega kaasneb ka rahatrahv, ning tuleb uuesti sooritada Autoregistrikeskuse liiklusteooriaeksam või liiklusteooria- ja sõidueksam. Minu arvates ei ole see piisav karistus inimesele, kes istus hoolimatult joobes peaga rooli taha, seades ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise, sest see ei õpeta talle puudu olevat vastutustunnet
näitab juba kindlat käitumismustrit. Ma arvan, et niisugused inimesed on haiged, keda haiglaravi kahjuks ei paranda ning keda on ohtlik hoida vabaduses. Mulle meenub Tess Gerritseni krimiromaani ,,Kirurg" mõrvar, kes käitus tervele inimmõistusele vastuvõtmatult, kuna tal oli koljumõra. See füüsiline defekt tegi temast haiglase käitumisega mõrvari. Ta ei andnud endale oma käitumisest aru. Ta oli haige, keda ravida ei olnud võimalik. Niisuguste inimeste puhul rakendaksin ma eluaegset vanglakaristust. Eluaegne vanglakaristus võiks kesta järeleandmatult elu lõpuni. (Edaspidi pean silmas eluaegsete vangide all neid kinnipeetavaid, kellele on niisugune karistus määratud tapmise/tapmiste eest) Mina ei annaks eluaegsetele vangidele võimalust vanglast lahkuda enne surma. (armupalumine presidendilt, lühiajalised väljasõidud, tingimisi vangistuse saamine.) Niisuguseid vange laseksin kinnipidamisasutusest välja vaid tööle ma paneksin vangid sunnitööle
veinid, mis sobivad paremini kõvade juustudega Magustoidud: magusad valged veinid ja kangestatud magusad veinid Tsiili veinid sobivad samuti imehästi toitude juurde, mis eelpool olev loetelu soovitab. Mulle väga meeldis kodune ülesanne. See tekitas huvi ka teiste maade ja piirkondade veinide kohta ehk avastasin, et on eelnevalt end harida enne kui poodi minna ja oma valikuid teha. Valikuid on palju ja seepärast on oluline, et teadmisi rakendaksin ostmisel, et õige vein satuks õige inimese koju.
arendamine, läbimängimine õpetab tekste meelde jätma ja mõistma. Need lapsed, kes on saanud piisavalt etendada rahvajutte ja osaleda rahvamängudes, saavad hiljem hõlpsasti hakkama ilmeka lugemisega. Rahvajuttude ja laulude esitamine õpetab last osalema dialoogis, mis on aluseks hariduse ja kultuuri omandamisel- osata jälgida ja mõista teise inimese kõnet ning teha ennast jälgitavaks ja mõistetavaks. (Müürsepp 2001: 8-10) Mida mina veel lasteaiaõpetajana rakendaksin Käisi üldõpetusest? Lasteaiad oma metoodikalt ning metoodikatult on erinevad. See ei olene sellest, et lastekollektiivid on erinevad, vaid sellest, kui motiveeritud ning tööst rõõmu tundvad on pedagoogid. Mida rohkem ,,raamatus kinni" õpetaja on, seda üksluisem on päev lasteaias. See ei anna aga lastele palju võimalust fantaseerida, sest kui nad on pidevalt igavlemas, ei arene ka nende meeled. Üha enam ja enam on lasteaedades esikohal ainete õpetamine. Õpetamine rangetes piirides
reguleerib tähtajad maaseadus. Nüüd vaataksin Maaseadust, kust loen välja, et omanikuta maa on riigi oma. Soomaa puhul on aga nii, et kui üks inimene on teda järjepidevalt üle 25 aasta kasutanud, siis saab ta selle inimese omaks. Rabamaa puhul viidatakse Rabaseadusele. See on aga kehtetuks tunnistatud (õigemini tegelikult pole seda antudki, kuna siin kirjas oleva seaduse nimi on hoopis Rabamaa seadus). Kuna rabamaa on üks soomaa liike, siis rakendaksin normi, mis kehtib soomaa kohta, ehk siis kuna Tarmo on maatükki kasutanud 30 aastat järjest, siis peaks ta kohtule vastava taotluse esitama ja saaks seejärel maatüki omanikuks. Riigi omandis on soomaa nii kaua, kuni see pole kellegi eraomandiks saanud ja nii kaua võib riik selle ka avalikule enampakkumisele panna. Kui ta pole seda aga teind, siis ei saa seda riigilt võõrandada. Kui Tarmo teeb kohtule taotluse maatüki enda
annaabi.ee 
