taimed. Need taimed on üsna kallid, seepärast on otstarbekas kasutada neid eelkõige emaistandike ISTUTUSMATERJAL tuleks varuda tunnustatud puukoolist. Ostes juhuslikku materjali võib-olla küll tunduvalt odavamalt kui puukoolis, ei ole kindel taimede sordiehtsus ning taimed ei pruugi olla terved. Noorel tütartaimel ei ilmne veel ohtlike juurehaiguste (närbumistõbi, risoomimädanik) ja kahjurite (maasikalest, nematoodid) kahjustuse tunnused. Eelnimetatud kahjustajate esinemisel pole rajatavast istandikust loota õiget saaki. Korralikul maasikaistikul peaks olema vähemalt 5 cm pikkune narmasjuurtega juurestik, südamikupung ja kolm lehte. Kevadisel istikul ei pruugi alati olla kolme hästiarenenud lehte. Soojade päikesepaisteliste ilmadega läheb paremini kasvama väiksema lehemassiga taim.Parim eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutada tuleb taim nii, et südamik jääks 5-8 mm sügavusele, see võimaldab septembris istutatud
Talu lähedal on mets, kus voolab Mõra jõgi ning kus on looduslikud veeallikad. Kultuur: Piirkond, kus turismitalu asub, on inimeste muistne asuala. Alalt on leitud mitmeid muinasleide. Samuti asuvad Haaslava vallas mitmed kivikalmed, mis pärit enne keskaega. Ajalooline arhitektuur: Märkimist väärib Haaslava vallamaja, mis asub 1897. Aastal ehitatud hoones (mis oligi algselt vallamajana mõeldud). Vaatamisväärsustena on piirkonnas Kriimani mõis, mis asub rajatavast turismitalust u 5 km kaugusel, külakalmistu Roiu alevikus 5 km kaugusel ning Kurepalu lauluväljak 7 km kaugusel. Majutus: Hetkel on tegev selles piirkonnas ainult Tigete puhkekeskus ning tulevikus ka Hanso turismitalu. Toitlustus: Toitlustus toimub ainult Tigete Puhkekeskuses ja ainult ettetellimisel. Muid toitlustust pakkuvaid asutusi lähedal pole. Roiu alevikus, mis on 5 km kaugusel rajatavast turismitalust on kauplus ,,A ja O", kust on võimalik osta vajalikku söögikraami.
Avatoed tehakse puidust või miseks ja liikumiseks sobival kõrgusel. ladustuskoht tuleb valida nii, et teisal- kasutatakse reguleeritavaid terastuge- Töötasapindu tõstetakse müüritöö duskaugus oleks võimalikult väike. Mörti sid. edenedes. Tõstmissamm sõltub näiteks valmistades kantakse respiraatorit. Kui rajatavast tarindist ja plokkide kaalust. mört tehakse valmis töökohal, tuuakse Tellingutööd Tavaliselt on see u 1,4…1,7 m. kuivmört kohale kottides või ehitusplat- 11. Töökohale ehitatakse aegsasti tellingu- sil olevast kuivsegupunkrist. projektile vastavad tellingud või tööla- Varustamine plokkide ja mördiga 15
asuvale ladustamisplatsile. Kui ekskavaator on kaevamise lõpetanud, siis alustatakse käsitsi järelkaevamist. Lõpuks kaeviku põhi tasandatakse ja tihendatakse. 2.1.6 Veetõrje Eesmärk: - Tuleb tagada, et kaevikud ja kraavid ei täituks vihma- ega lumesulamisveega. - Vee ärajuhtimiseks rajatakse kraavide ja drenaazide süsteem või kasutatakse olemasolevaid . - Vesi juhitakse madalamatesse kohtadesse, mis on piisavalt eemal rajatavast ja olemasolevatest ehitistest. Suurvee või vihmadega suureneva veehulga ärajuhtimise tagamiseks tuleb puhastada olemasolevad kraavid ning korrastada truubid. Täiendavalt tuleb töövõtu käigus paigaldada üks uus truup. Tagamaks transpordi liikumist territooriumil tuleb täite alla jäävad kraavid täita teise klassi geotekstiilis oleva killustikuga 32-64 mm. Selle killustiku kihi paksus on 250 mm. 2.1.7 Töökorralduse nõuded
Parkide kujundus pidi alluma hoonetele, eriti lossile. Looduslikkus lükati hoonetest kaugemale. Elavatele taimedele vaadati kui ehitusmaterjalidele, ilupuud-põõsad pügati kindlatesse vormidesse, lilled koondati peenarde keerulistesse mustritesse. Kui varem piirduti pargi jaotamisega nelinurkadeks, siis nüüd lisati sinna ka diagonaalselt suunduvaid puiesteid (nt Põltsamaa park), pargiarhitektuur muutus ka plaanilt vaadatuna keerulisemaks. Mõisahoonete ette rajatavast rondeelist ma juba rääkisin. Sinna murule paigutati ilustuseks ka pügatud põõsaid. Haljastus jätkus maja taga regulaarses stiilis pargina, kus sümmeetriat rõhutati kalatiikide, sirgete alleede ja mustriliste lilleparteritega. Puiesteed paigutati näiteks kiirtena ja poolkaartena (Roosna-Alliku), kiirtena suunduvad teed olid kasutusel ka prantsuse parkides (nn hanejalakujund), kuigi suuremas mastaabis. Hea näide
annaabi.ee 
