Kuidas valida suusavarustust? · Vabatehnikasuusk on kas suusataja endapikkune või kuni 10 cm endast pikem. · Klassikasuusk on 10-20 cm pikem. Kõige tähtsam pole suusa pikkus, vaid paine. Vabatehnikasuusk on jäigem, klassikasuusa puhul on olulisim suusatalla keskossa jääva pidamisala jõudmine vastu rajapinda. · Kui on soov sõita mõlemat sõiduviisi, peaks valitu sarnanema klassikasuusaga. Spordipoodides müüdavad suusad: · 40-70 eurot lihtsad universaalsuusad. Sobivad pigem klassika- kui vabatehnikaks.Suusapõhi on üldjuhul määrdevaba ,mis tähendab, et kuumvahatamist see suusk alguses ei kannata, pärast 100 km läbimist võib seda aga teha. · 70-140 eurot kvaliteetsed rahvasuusad, kestavad hoolsal kasutusel aastaid. Jaotuvad
Pakk peab olema 1,22 m + 0,01 m pikk, 20 cm +/- 2 mm lai ja maksimaalselt 10 cm paks. Pakk peab olema valge. Maandumiskast peab olema 2,75 - 3 m lai. Kui vähegi võimalik, peab hoovõturaja telgjoon ühtima maandumiskasti telgjoonega. Äratõukejoone kaugus maandumiskasti tagaservast peab olema vähemalt 10 m. Äratõukejoon peab paiknema mandumiskasti esiservast 1 kuni 3 m kaugusel. Võistlus: Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja: (a) Puudutab mingi kehaosaga rajapinda või plastiliiniga kaetud liistu äratõukejoone taga, olenemata sellest, kas ta “jookseb läbi” või sooritab hüppe; (b) Sooritab äratõuke paku kõrvalt, vaatamata sellele, kas äratõuge sooritati ees- või tagapool äratõukejoone mõttelist pikendust; (c) Kasutab hoovõtul või hüppel saltotehnikat; (d) Puudutab rajapinda äratõukejoone ja maandumiskasti vahel; (e) Puudutab maandumisel maapinda väljaspool maandumiskasti kohas, mis on
materjalist risttahukana, millesse võistleja naeliku naelad tungivad, kuid sinna kinni ei jää. Pakk peab olema 1,22 m + 0,01 m pikk, 20 cm +/- 2 mm lai ja maksimaalselt 10 cm paks. Pakk peab olema valge. Maandumiskast peab olema vähemalt 2,75 m ja mitte rohkem kui 3 m lai. Kui vähegi võimalik, peab hoovõturaja telgjoon ühtima maandumiskasti telgjoonega. Võistlus: 1. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja: (a) Puudutab mingi kehaosaga rajapinda või plastiliiniga kaetud liistu äratõukejoone taga, olenemata sellest, kas ta "jookseb läbi" või sooritab hüppe; (b) Sooritab äratõuke paku kõrvalt, vaatamata sellele, kas äratõuge sooritati ees- või tagapool äratõukejoone mõttelist pikendust; (c) Kasutab hoovõtul võihüppel saltotehnikat; (d) Puudutab rajapinda äratõukejoone ja maandumiskasti vahel; (e) Puudutab maandumisel maapinda väljaspool maandumiskasti kohas, mis
your marks" ja "set"), kui võistlejad on stardiks valmis, tulistab püstolist (suurvõistlustel ainult ingl. keeles). Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustes jooksudes on madallähte ja strdipakkude kasutamine kohustuslik. Peale käsklust „kohtadele“ peavad võistlejad asuma stardipakkudele, olles see-juures täielikult oma rajal ja stardijoone taga. Võistleja mõlemad käed ja vähemalt üks põlv peavad puudutama rajapinda ning mõlemad jalad olema kontaktis stardipakkude jalatugedega. Peale käsklust „valmis“ tõusevad võistlejad viivitamatult lõplikusse stardiasendisse, säilitades seejuures käte kontakti rajapinnaga ja jalgade kontakti stardipakkude jalatugedega. Kui starter on veendunud, et kõik võistlejad on "valmis" asendis, tulistab ta püstolist õhku. Starter katkestab stardiprotseduuri, kui mõni jooksja starteri a arvamuse kohaselt: peale
ruumala on arvutatav kolmekordse integraali V = dxdydz (7.23) V abil. N¨aidet selle valemi kasutamise kohta vaatleme allpool. 7.8 Kolmekordse integraali arvutamine Ruumilist piirkonda V nimetatakse regulaarseks, kui on t¨aidetud j¨argmised tingimused. 1. Iga z-teljega paralleelne sirge, mis l¨abib piirkonna sisepunkte, l~oikab piirkonna rajapinda kahes punktis. 2. Piirkonna projektsioon xy-tasandil on regulaarne tasandiline piirkond. 3. Kui piirkonda l~oigata mingi koordinaattasandiga paralleelse tasandiga, siis l~oike tagaj¨arjel tekkinud osad on omadustega 1. ja 2. Regulaarne piirkond V on kirjeldatav tingimustega a x b, 1 (x) y 2 (x) ja 1 (x, y) z 2 (x, y). Sellisel juhul on kolmekordne integraal arvutatav valemist b 2 (x) 2 (x,y)